Ja veel üks napakas pealkiri (irwhammas)

Mister Harlan oli mugavas tugitoolis tukkuma jäänud.
Pea nõksatas iga kord järsult tagasi, et järgmise minutiga taas rinnale vajuda. Tõsi, mida aeg edasi, seda harvemaks need tõmbed jäid.
Veerand tunni pärast magas mister Harlan pea ettepoole vajunult juba õiglase und…

“Lagunemine” (Keit T.)

　
Viirukisuits ja vihm.
Mis on see maailm?

　

Autod, mis kaugenevad.
Sahinal. Läbi.

　

Mälestused.
Vanadenaistesuved.

　

Tulevad sügised.
Talved. Ja sula.

　

Roiskumine on puhas.
Ilus on kadu.
Eneseks küpsemine.

　
Viirukilõhnane sadu.

　

Lagunemine (L6mmeleht)

 „Ma tahan midagi teha. Nüüd ja kohe.”

Vaatasin üllatunult Saulile otsa.

Ta upitas end kivimüüri pealt üles ja üritas oma musti pükse teise inimese jalajälgedest vabastada. Ta sügavhall jakk oli tegelikult sama tolmune kui ta püksidki, kuid selle pealt ei paistnud see õnneks välja. Ta võis vaid õnne tänada, et täna oli selge päev ja maa eilsest vihmast kuivanud.

 „Tule!” ta kiskus mu sinist varrukat pidi püsti ja tiris edasi ülikooli raamatukogu suunas, kuid me ei läinud sinna, pole viimased kolm nädalat läinud, kuigi peaks. Õppimine on elu alus, kuid füüsika seadused kutsuvad end pigem järgi proovima kui selgrood kõveras raamatute kohal koogutama.

Lagunemine (irwhammas)

Sel õhtul sadas tihedat vihma.
Peale kuiva kuumust oli see lausa õnnistuseks. Tavaliselt kestis põuaperiood poolteist kuud.
Sel aastal oli see juhtumisi väga pikaks veninud.

“Lagunemine” (Kaamos)

Ma olin uksekella helinat oodanud terve öö.

Ikkagi võpatasin ja tegin oma käele jälle haiget. Valu sööstis nagu elektrilöök randmest üles, küünarnukini, õlani, kaelani välja.

Vaiksel halinal ajasin end tugitoolist üles ja läksin avama, enne lingile vajutamist hingasin sügavalt sisse.

Naine, sa pead nüüd tugev olema“, ütles süda.

„Naine, sa pead nõrk välja nägema,“ manitses mõistus.

Vaiki, süda, vaiki pisut…