Halo. (irwhammas)

Söömakohast väljudes lõi värske luhvt mu oimetuks.
Kogusin end trepil, hingates raskelt ja aeglaselt paarkend korda sisse-välja.
Sain inimtühjal tänaval sadakond sammu liikuda, kui järsku põis pakitsema hakkas. Keerasin majade vahele.

Halloween (Rattus)

*

Huslan vaatas küünalt.

Küünal oli tuletu, lihtsalt küünal.

Huslan teadis hingedeajast.

Seda, et sügisese kellakeeramise kanti jääv üha pimenev aeg peaks teiselt poolt, ülevalt ja alt, läinuid tagasi laskma.

“Halloween” (Kaamos)

Suures, katedraalisuuruses laohoones valitses kahisev vaikus. Kusagilt kaugemast nurgast oli kuulda Undiinide omavahelist summutatud sädinat ja üks Murueide tütardest oli vist selili magama jäänud, sest iga natukese aja takka norsatas ta morsa kombel nii ootamatult, et Ahjualuste hulgast tõusis kohkunud kiljatusi, ent siski võis neid hääli pidada vaikuse tedretäppideks.

Kuidas teha suitsusilmi? (irwhammas)

Vana indiaanlane oli pärast kondorisule kohendamist mõttesse vajunud…

“Kuidas teha suitsusilmi” Kaamos

Suur lage meri õõtsus ja hingas rahuliku loomana,  õhtune päike oli kord sissehingava mere kumera rinna taga, kord säratas laintel lebavale inimkujule sädemeid silma.
Veest ulatus välja ainult nägu. Mare tundis end üle mitme nädala, võimalik, et isegi üle mitme kuu rahulikult. Pea oli mõtetest tühi,  kõrvu kostis kusagil kaugemal, ilmselt rannapiiril, murduvate lainete urin.
Päike laskus üha madalamale, järjest harvem jaksas laine naist nii kõrgele tõsta, et valgus silmini küüniks ja Mare taipas, et ta peab kaldale ujuma. Ootamatult tabas ta end mõttelt minna hoopis mere poole,  või mis veelgi lihtsam  – jäädagi sinna, kus ta oli.  Liiga hea tundus praegune hetk.