Talupoja tarkus (Werewolf24)

Elas kord ühes kauges kuningriigis talupoeg Mart. Ta oli täiesti lihtne noormees, noorim seitsmest vennast. Kui saabus päev mil vanemad teise ilma kutsuti, läks kogu nende talupidamine vendade vahel jagamiseks. Vanim poeg sai talu ja enamus maadest, lehma- ning lambakarja. Teisele pojale jäeti saun ning väike osa põllumaadest ja kaks lehma ning siga. Kolmas poeg sai metsamaad, 2 siga, paar lammast ja pisikese maalapi kuhu oma maja ehitada. Neljandale pojale jäeti kanad ning üle jäänud lehm ja lammas. Viies poeg sai hobused ja uhke talli. Kuuendale jäi taadi kingsepa äri, ning vaene seitsmes vend, sai kõigest põdura, viimseid elupäevi veetva eesli, saapa parandus nõela ning 5 eurot.
Teiste vandade elu läks lihtsalt, viiel vanemal oli eelnevalt peregi juba soetatud ja kohe pärast päranduse saamist abiellus ka kuus vendadest. Ainult Mart elas vaevu ots otsaga kokku tulles. Kui nädala pärast ka eesel manala teele läks jäi noormehele ainult 5 eurot ja vana saapa parandus nõel.
Nii ei jäänudki tal muud üle, kui laia ilma oma õnne otsima minna. Kui Mart linna jõudis otsustas ta turult läbi käia et värsket saia ja piima osta.
Seal kuulis ta jutte sellest, et kuningas otsivat meeleheitlikult omale väimeest. Printsess ise oli tuntud kui väga ebameeldiv ja tujukas naine, kuid see eest kaunim kui keegi teine. Kuningas olevat korraldanud turniiri, mis koosnes ühest ülesandest ja selle lahendaja pidavat tema kalli tütre endale kaasaks saama. Keegi ei osanud aga öelda, mis ülesanne see on aga teati, et on kohal käinud igasugused printsid, kuid kõik olid sama targalt jälle tagasi kodumaale naasnud.
Mart ostis oma saia ja piima ära ning läks puu alla einestama, ise mõeldes, mis ülesanne see küll olla võiks, mida ühegi maa prints lahendada ei oska. Lõpuks otsustas ta, et ega tal midagi enam kaotada pole ning seadis sammud kuningalossi poole.
Kui ta seal oma soovist teada andis hakkasid kõik suure häälega naerma, kuid kuna osa võisid võtta kõik ja kuningas oli juba nii meeleheitel, kuna printsessile ükski mees ei kõlvanud, otsustas ta talupojal proovida lasta.
Mart viidi hämarasse tuppa, kus seisid 5 samadesse riietesse ja kaetud näoga noort naist. Ülesanne oli ära tunda printsess. Osaleja võis neid küsitleda või teha midagi, mis aitab tal valikut langetada. Aga tal oli vaid üks võimalus.
Mart mõtles veidi ja kuna küsida ta midagi printsessile väärilist ei osanud siis tundis ta ennast päris täbaras olukorras olevat. Kuid siis meenus talle isa pärandatud saapa parandus nõel! Kui õige…
Jah, seda ta teebki ning ennem kui keegi arugi sai, sammus noormees esimese näidsikuni ning torkas teda nõelaga sõrme. Too kiljatas nii kõvasti, et kõik vaatasid ehmunud näoga ringi ja kui Mart järgmise tütarlapse poole sammud seadis karjus üks viiest, kartes kohutavalt valu: “Mina olen printsess!”
Nüüd ütles Mart oma vastuse ning kuningal ei jäänud muud üle, kui nõus olla. Juba samal nädalal peeti uhked pulmad ja Mart nägi, et polnud see printsess nii tujukas midagi. Lihtsalt armas ja õrn ja ohoo kui kaunis!
Nii sai noormees oma talupoja tarkuse ning isa pärandusega silmad ette teha kõigile printsidele ning oma kuuele vanemale vennale. Kuna Mart oli ka väga kena noormees siis armus printsess temasse kohe ja peagi jäi ta ka lapse ootele. Ja kui nad veel surnud pole, siis elavad nad õnnelikult seal kauges kuningriigis veel praegugi.