Vanaemalt, tervitustega (irwhammas)

Maailm hakkas keerlema, kui ma viimase tüki põske toppisin ja mäluma hakkasin.
Vaatasin imestunult ringi.
Kõik ülejäänud kiilaspäised vajutasid oma pead kuklasse ning olid uppumas oma okse sisse, mis kõrist väikese kuumaveeallikana mulksudes suunurkadest alla voolas.

Vanaemalt, tervitustega (Rattus)

*

Kurvalt seisid sugulased kirstu ümber.
Pealtnäha sugulased ja pealtnäha kurvalt.
Jah, lahkunu oli armas ja värki.
Kuid mida sisaldas testament?
Vanaisa testament.

Kirst sai mulda.
Kivi sai peale.

“Vanaemalt, tervitustega” (Rents)

Tasa-tasa, käis võti lukuaugus. Diana, kes tuli öisest vahetusest, lausa tuikus suurest väsimusest. Lapsed olid juba koolis, nii et tema võis nüüd lõunani magada, enne kui õhtusöögi valmistamise pärast muretsema pidi hakkama. Kuid juba koridoris tervitas teda peatäit välja magava mehe vägev norskamine – mehe, kelle tööpäev teoreetiliselt juba tund aega tagasi pihta oli hakanud.

“Vanaemalt, tervitustega” Kaamos

Tere kallis tütretütar!

Pole sulle juba paar kuud kirjutanud, eks sügis ongi selline kiire aeg – mitte ei jõua laua manu, et midagi paberile panna. Muudkui keeda aga moosi ja korja seeni, vahepeal vaja jälle kartul maast üles ning alla keldrisse saada – millal sa siin veel kirjutad või jutustad!

Sealpool vikerkaart (Kaamos)

Jõgi nagu jõgi ikka. Pisemat sorti oli teine, kui poleks näinud lumeminekuaegseid suurvesi oleks seda veetriipu muul ajal ausam ojaks nimetada. Jõe seisuse tagas siiski pisike torisev kärestik Põngerja kodutalu taga.

Põngerjas elas seal alles kuus aastat.

Ei, seda ei olnud vähe. Kuus aastat oli tema jaoks terve seni elatud elu. Oleks ta seal elanud kolmkümmend aastat, oleks ta võinud olla keegi Vanematest.