Mikrokosmos (Kaamos)

Umbes teisel nädalal hakkas kasvama mets.

See oli alati nii olnud. Esimesed kaks nädalat toimus kiire kuivamine, siis oli tekkinud mingi kilejas kate üle kogu pinna ja pärast mõningast seisakut hakkas vohama mets.

Tärkamise hetk oli Poisi jaoks alati ülim. Tüvede kerkimine pinnast, võrade avanemine, puude moodustumine ja nende alla langema hakkav tolm, millest omakorda sirgusid uues kasvud – maailm oli tekkinud.

Põnevust ja vaatepildi ilu täiendasid juhud, mil mets hakkas tärkama eri kohtades ja eriliigilisena. Tavaline hallikasvalge võsa põimus lõpuks mingi roostepunase padrikuga, harvadel eriti õnnestunud hetkedel lõikus neisse madal viltjas samblikulaadne pinnas. Jaa, siis oli tõesti midagi erilist oodata.

Poiss teadis, et piisava kannatlikkuse korral jõuab ta ära oodata kõikvõimalike lendavate, kõndivate ja roomavate olendite tekke uude maailma. Peaaegu mitte hetkekski ei pööranud ta silmi muutuvalt maastikult, vaid uni võttis mõnikord oma .

Nüüd.

Nüüd. kohe, just hetke pärast peaks tollest hallikasrohelisest poolmädanenud džunglist paistma kellegi koon või saba.

***

Karjed kajasid haigla koridorides, tänaval kõndivad inimesedki pöörasid pead ja vaatasid murelikult trellitatud palatiakende poole.

Siiras meeleheide, puhas ahastus kaotatud maailma pärast kõlas ses hääles.

Nii valus.

„Sa võtsid kümnendast esmaspäevase supi ära?“

„Jah, see hallitas juba üleni. Rõve pilt.“

„Sellepärast siis …. Vii talle uus taldrik. Vii kaks täit, ta sööb ainult siis ühe ära, kui teine paariks päevaks sinna jätta.“

***

Nad tegid seda jälle!

Mitte kunagi ei lastud Poisil maailma teket lõpuni jälgida, just siis, kui talle hakkas tunduma, et metsasügavustes toimus mingi liikumine, puude ladvad hakkasid märku andma kellegi hiilimisest madalama võsaääre suunas võttis sanitar taldriku algelise maailmaga ja läks ära. Milleks, mida ometi tegi see kole mees tema metsa ja loomadega, miks ei lastud tal neid edasi vaadata?

Poiss kisendas meeleheitlikult. Tagus jõuetus vihas rusikatega vastu lingita ust.

Nad tegid seda jälle.

Ja jälle.

Ja jälle.

Muster kordus.

Järgmiseks korraks oli Poiss ette valmistunud. Lusikaserva sai vastu aknapõske hästi teravaks lihvida.