Surma põhjustamine ettevaatamatusest (irwhammas)
Alapealkirjaga
“Põrguingli tähesõit”
Tulen parasjagu äritehingult.
Taamal selja taga sireenid
huilgama pistavad – tellingult
mees lõikas läbi oma veenid.
Haaran pihku sarved tsiklil –
algab nüüd mu Needuste Allee.
Keeran rannet nõnda šikilt
et tõstab nokka mu tubli Harley.
Vilisedes kummid vinguvad,
peeglist näen võmmide armeed –
tulesid puna-siniseid vilkuvaid
ja nägu, mis täis on arme.
Triibud lippavad nii kiirelt.
Uhkelt lehvivad mu juuksed
pikad. Tanya kammitud. Kirest
maha jäid ohtrad nuuksed…
Näen purjakil võmmi, kes pikali
tänaval. Lisan gaasi, hüppan üle…
Vaatan tagasi – sinivalged upakil.
Mõnus tunne voogab mööda keha.
Tõstan käe rusikasse.
Aeglaselt, kuid visalt
tõuseb keskmine näpp
„Fuck You!“ – võidumärk.
Su luuletused, niipalju kui ma neid näinud olen, on puhtalt räpi peale laotud. Või eksin?
Sügaval sisimas, seal oled sa anarhist.
Tegelikult on tunda, et see on vana luuletus. Praegu jookseb su sulg paremini. Hea võrdlusmoment – siit on näha kuidas sa edasi oled liikunud, muidugi mitte tänu kommuunile, ent lihtsalt aja jooksul. Mis sa ise arvad?
Ausalt üteldes ma ei saa räpile seiamaani pihta ja seetõttu on räpp ja ka muu hiphopkultuur mulle kaugevõitu.
Pigem oli meeles mõlkunud põhjanaabrite popprokkmusa Dingo “Autiotalo” näol. (Otsige Sinutorust ja pange taustaks mängima.)
Mis ma ikka arvan – n.n. “p.kukkund kribatsura” teekond algaski mul kuskil 7 aastat tagasi, kui ma hakkasin netis rohkem suhtlema ja oma mõtteid kirja panema. Algul sahtlisse, hiljem ÖöHulkuri kodukal kaastöid tehes kuni oma blogini välja. Mingi (r)evolutsioon peab ju toimuma.
Alguses riim, edasi mitteriim.
A see nii muigamisi ving
Viimasest salmist hakkas kummitama “Musta lipu valguses..”. Noh, et heiskan keskmise näpu kui anarhialipu.
Aga ilus võluv pildike.