Berliinis ei oota sind keegi (Rattus)
*
Vaatasin paberilehte oma küüniste vahel.
Süda pekslemas, kõrv kikkis, keha pingul iga ohumärgi suhtes.
„Kallis sõber,
ma ei tee pikka juttu, sest tean, et jälgitakse nii sind kui mind.
Ja nad on meil üsna kannul, koerad on jälgedele lastud ja ma tunnen juba nende sooja ähvardavat hingust.
Kui seda kirja loed, olen ma juba kaugel.
Ei, ma ei ütle sulle, kus.
Mida ei tea, seda ei saa ka reeta.
Berliinis ei oota sind keegi. (irwhammas)
Öö läbi kõlas monotoonne undamine, mille tekitas tuul, puhudes teatud nurga all.
Hommikul asendus und sahinaga.
See oli üsna sarnane varasemate aastate kõige tuisusemate perioodidega. Ainsaks erinevuseks oli seekord tuule puudumine. (veel…)
2 kommentaari