“Miinus viisteist” (Kaamos, teine katse)

Mis see peavõit õige täna oligi?

Üheksa miljonit kuussada tuhat nelikümmend kolm krooni…

Mida ma selle rahaga teen?

Oot-oot, kus see märkmik nüüd ongi.. ahah. Neli miljonit kakssada tuhat läheb Saaremaale maja ostmiseks. Palkmaja. Mere ääres.

Vaatasin netist, et tee selle juurde oli natuke kehvake, saja tuhande eest peab laskma teist kõpitseda. Dziibid ei meeldi mulle, aga see neljasaja kolme tuhande kroonine Honda, mille ma eile välja vaatasin ei pruugi sügisel ja kevadel porist läbi minna, sellepärast peab tee ikka kord laskma teha.

Nii, palju veel järgi on… neli miljonit seitsesada üheksakümmend seitse tuhat nelikümmend kolm krooni.

“Miinus viisteist” (Kaamos)

Paljas väädike

küünitab lumest läbi.

nii habras on õnn.

***

Jaanipäeval

õnnelikud tüdrukud

murul tantsimas.

Kooljakuu mäletab

nende astutud samme.

“- 15″ (Rents)

Ei! Sest olen liiga noor ma veel!
Ei! Ja käimata on koolitee!
Ja kuulama pean oma vanemaid!

Miinus viisteist. (irwhammas)

Kui Ivan lõpuks silmad avas, oli lahingumöll vaibunud.
Ettevaatlikult tunnistas ta enda peal lebava sõduri surnukaamet nägu, sorides peakolus läbi oma tuttavaid relvavendi, raputas raskelt oma pead ning lükkas seda otsustavamalt võõra enda pealt ära.