Perekonnapilt (Rattus)

*
Veepiiril väreles kalamees.
Läbi lainete, alt ja üle.
Kalanäoline, ütlesid mäletajad.
Oli tubli mees.
Ma mäletan Onu matuseid.
Leinajad toodi veealusega keset vett ja Onu põrm, mis veest võetud, sai vette tagasi lastud.
Lõpustega sina tulid ja lõpuselistele sina saad!

Perekonnapilt (Kaamos)

Eetla armastas neid hommikud.

Tühi kohvitass kõlksatas õrnalt alustassil. Päikesekiired viilutasid õhu ribikardina poolsuletud liistude vahelt tuppa sööstes ühtlasteks laastudeks, sigaretisuits kord kadus varju, kord rullus jälle juugendlikes spiraalides valgusesse.

Paradiislik vaikus.

Eetla puhus viimase suitsujoa akna poole, vaatas veel hetke päikesekiirte poolt nähtavaks tehtud mustreid ja tõusis, et tuhatoos ning kohvitass kööki viia. Pilk peatus vastasseinas rippuvatel piltidel.

Väike tüdruk jalgrattaga, natuke suurem tütarlaps valges pluusis, lilled käes, neiu ülikooliteklis … Eetlale meeldis vaadata jäädvustusi oma elu tähtsündmustest. Paraku oli üks asi, mis tema heameelele varju heitis – ta oli neil piltidel enamasti üksi. Vahel harva võis fotol näha mõnda kasvatajat või internaadi öötädi, koolipiltidel oli näha õpetajaid, kaaslasi koolipäevilt, kuid sugulasi ei olnud ühelgi pildil.

Perekonnapilt (irwhammas)

Tundsin, kuidas kõri hakkas karedaks muutuma.
„Ma palun teie tähelepanu!“ karjusin ruuporisse.
Koheselt lakkas jutuvadin ümberringi.
Oli vaid kuulda lainete loksumine.