Sealpool vikerkaart (Kaamos)

Jõgi nagu jõgi ikka. Pisemat sorti oli teine, kui poleks näinud lumeminekuaegseid suurvesi oleks seda veetriipu muul ajal ausam ojaks nimetada. Jõe seisuse tagas siiski pisike torisev kärestik Põngerja kodutalu taga.

Põngerjas elas seal alles kuus aastat.

Ei, seda ei olnud vähe. Kuus aastat oli tema jaoks terve seni elatud elu. Oleks ta seal elanud kolmkümmend aastat, oleks ta võinud olla keegi Vanematest.

Sealpool vikerkaart (irwhammas)

Mange rühkis läbi halli vihma.
Ta teadis, et niipea ei saa puhkust lubada.
Kui vaid sviiter, mis tal seljas vihmamantli all, märjaks ei saa.
Vihm ladises sadada kaabulotile, mis juhtis vee kaelusest eemale.
Mange heitis pilgu korraks selja taha, veendumaks, et keegi teda ei saada.

Sealpool vikerkaart (Werewolf24)

Kunagi ammu elas üks väike tüdruk kellel oli suur unistus. Ta tahtis elada teisel pool vikerkaart. Ta kõndis, ja kõndis et leida üles seda kohta, kuhu kõik ütlesid, et minna ei saa. Kui ta oli juba kaua aega kõndinud, siis ühel kuuvalgel ööl istus ta väsinult ühe puu kõrvale maha ning uinus sügavasse unne.
Hommikul äratas teda soe päike, mis paitas ta kaunist nägu ja kuldseid juukseid, ning linnulaul , mis kostis ta kõrvu, kui maailma kaunim muusika. Kui ta oma silmad avas nägi ta suurt päevalille põldu, mis tundus sama suur ja lai, kui meri, seal kust ta pärit oli. Seljataga laiusid sügavrohelised metsad, kus oravad mängisid käbidega kuuskede okstel.

Sealpool vikerkaart (Rattus)

*

Pea oli tühi.
Pea oli täiesti tühi.
Ei ühtki mõtte- ega ideepoega.
Tühi!

Kaarel jõllitas juhmi pilguga seinakella, mille klaasil kõndis kevadine kärbes.
Klaasi all kõndisid seierid.
Lõnks. Lõnks. Lõnks.
Ei teinud tikk-takk. Tegid lõnks.