KIRJUTAJATE KOMMUUN

“Võtame!” (Rents)

Posted in Võtame! by Rents on juuni 15, 2010

“No millise me siis võtame?” Ema kõpsis ärritunult jalaga vastu maad ja vahtis ringi. Ilmselgelt tahtis ta lihtsalt asjaga ühele poole saada. Ere valgus tegi silmadele haiget ja pani pea valutama. Isa vahtis närviliselt ringi ja näitas lõpuks üht neist täiesti ühesugustest läikivatest munadest. Selle ette paberilehele oli kritseldatud palju pisikesi sõnu ja ükski neist ei tundunud emale meeldivat.

“Ahh, JÄLLE?! Mis sul on selle rohelise silmavärviga, eelmine kord juba valisime selle põhjal ja saime su vanaisa iseloomu kauba peale!”

“Ma tahan ka mune valida!” Gregor surus oma nina vastu klaasi lapikuks ja jõllitas uudishimulikult.

“Sina mine ja ISTU! Kui sa end paremini üleval peaksid, ei peaks me siin üldse midagi valima!” Isa oli jälle vihane. Gregor istus seina äärde toolile ja toksis endamisi jalaga vastu seina. Nad olid terve nädala vihased olnud. Ainult selle pärast, et ta ei tahtnud enam maadlustrennis käia. Isa oli kuri ja kui isa oli kuri, oli ka ema kuri. Aga trennis käia ei olnud sugugi nii huvitav, kui joonistada…

Sekretär naeratas talle julgustavalt. “Ära karda, tore on ju, kui sa ei pea enam üksi mängima. Võta kommi.”

Kurat. Kas selline asi läheb ka võõrastelt maiustuse vastuvõtmise alla? Kui ema on pahas tujus, siis raudselt läheb, eriti, kui pakkuja nii imelikku juttu ajab. Aga kausis oli oranže ka. Neid, mis suus krõbisevad. Gregori peenike saba käis kähku kausis ära ja kadus koos kommiga selja taha. Alles siis, kui ta oli veendunud, et ema vaatab mujale, jõudis komm talle suhu. See maitses nii hästi, et isegi tusatuju jooksis vaikselt nurkadesse laiali. Ta sikutas kotist ploki ja pliiatsid ja hakkas kritseldama.

Ema ja isa vaidlesid ikka veel, nüüd summutatud häälel. “Hahaha, muidugi ei loe see mitte midagi, seda ütlesid sa juba siis, kui ta lasteaias muudkui Jasperi voodisse magama ronis! Pane tähele, TEMA tuleb mõnega neist Jasperitest siia klaasi ette valikut tegema!”

Ema nägu läks järsku väga väga rahulikuks. See oli ilmselge märk sellest, et ta on väga väga vihane:”Gregor, kallis, võta oma asjad, me läheme koju!”

Emal oli imeline oskus öelda iga sõnaga rohkem, kui see tehniliselt võimalik on. Praegu näiteks oli täiesti selge, et “meie” tähendas teda ja Gregorit, mitte kedagi teist. Isa paanikailme näitas, KUI hästi ta sellest keelest aru sai – nii hästi, et ta hakkas suisa kokutama.

“Ma-ma-ma ei mõelnud seda päris nii. See-see ei ole tegelikult see…” Ja paaniliselt teemavahetust otsides:”Gregor, mida sa joonistad?”

Gregori nägu tõmbus tumedaks ja ta vahtis pingsalt maha. “Ah ei midagi. Lihtsalt… Üks Regina kõrvaltmajast…”

“Miks sa teda joonistad?” päris isa üllatunult. “Muidu on sul siin ju ikka majad ja mäed.”

“Niisama. Ta lihtsalt on selline. Ilus.” 

Gregor vaatas ebamugavust tundes ringi ja avastas, et ema silmist voolavad pisarad. Mis häda neil selle joonistamisega on, et ühte nutma ja teist karjuma ajab? Aga kumbki ei tundunud pahas tujus olevat, ema hoopis kummardus tema kohale ja suudles teda põsele, täiesti avalikult, kõigi nähes. Taevas tänatud, et siin ainult täiskasvanud olid. 

Nad asutasid end minekule, miskipärast ei tahtnud kumbki neist enam neid pisikesi mune uurida. Gregor hoidis end igaks juhuks kaugemale ja ei julgenud selle kohta küsidagi. Täiskasvanud ei käitu kunagi loogiliselt. Ei saa ju usaldada kedagi, kes naerab, kui ta on vihane, ja nutab, kui ta on rõõmus. Samas, mida neist muud ikka oodata, nad ei tea ju ise ka, mis tahavad. Gregor ei oleks kunagi kaubamajast ilma midagi ostmata ära läinud. Ta  jooksis isa juurde ja sikutas teda käisest.

“Issi? Kas me tee peal poest midagi head ka võtame? Ma viin Reginale kah!”

Esimest korda terve nädala jooksul hakkas isa rõõmsalt naerma ja tõstis ta endale kukile.

“Muidugi võtame!”

3 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. […] kirjutasin arvustuse kah), täna võtsin end taas kokku ja kirjutasin kirjutajate kommuuni loo (idee oli hea, aga teostus ei jõudnud täna järgi). No ja kõiki muid asjalikke asju tegin, nagu […]

  2. sinilind said, on juuni 16, 2010 at 12:52 p.l.

    Väga mõnus lugemine! Mulle meeldis 🙂

  3. kaamosrules said, on juuni 16, 2010 at 9:47 p.l.

    Oijaa, tume tulevik, kus lapsi ostetakse poest, aga hoolimata kaubaga antavast garantiist ei taga keegi põngerja seksuaalsuse “õiget” suunda.
    Muhaahaaaa – lahendus pealkirjale!
    Väga ladus lugemine pealekauba!


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: