KIRJUTAJATE KOMMUUN

Mida suurem on vale, seda rohkem seda usutakse (werewolf24)

Posted in Uncategorized by werewolf24 on jaanuar 25, 2012

„Lõpuks on kõik ainult enese müümine,“ lausus Anna mõtlikult. „Tegelikkuses ei loe, milline sa seestpoolt oled. Kas oled tark või rumal, heatahtlik või kiuslik… See kõik on teisejärguline.“

Ta sammus kiirelt mööda libedat ja lumist vanalinna otse edasi, sõbranna tema kõrval. Tegelikult neil polnudki kindlat suunda. Kiiresti pidi kõndima vaid seetõttu, et kui jäid seisma hakkas külm.

Aga kuhu mujale neil minna oli? Kohvikusse? Seal peaks ju midagi tellima ja raha oli see mida neil polnud. Koju? Seal poleks saanud rääkida neil teemadel. Seal olid mees ja lapsed. Nii nad siis põgenesid vahel õhtuti siia- vanalinna kurtide seinte vahele. Siin polnud ainsatki kõrvapaari neid kuulamas. Ja rääkida võis kõigest. Tihti kiskusid teemad filosoofiliseks, nii ka täna.

„Tegelikult hakkab kõik juba lasteaias peale. Armsaid ja malbeid ning hästi käituvaid lapsi eelistatakse energilistele ja püsimatutele. Nagu laps oleks süüdi, et ta kõige vastu nii uudishimulik on ja seetõttu sekeldustesse satub? Selliseid lapsi peaks just lohutama, ega nemad ei taha ju ka halvad olla. Kes meist tahab halb olla?“

Tungivalt ning küsivalt vaatas ta Mariale otse silma. „Selles suhtes on sul õigus,“ vastas too. „Koolis jätkub ju täpselt see sama suhtumine.“

„Seal on veel hullem,“ arvas Anna. „Siis hakkavad ka kaaslased sind arvustama. Kui sul on ilusad riided ja kallid asjad oled tegija. No võib-olla õnnestub mõnel normaalsel ja mõnel targal, kellel neid asju pole, ka sinna punti sattuda. Aga üldiselt ikka on asjad need, mis sind koolis tegijaks teevad. Seega müüme me end juba siis maha. Õpetajatele ja kaaslastele. Ise asi millise hinna me endale külge poogime ja kas teistel on seda sorti raha millega meid endale osta saab.“

„Ning hiljem jätkub ju enesemüük, kui näiteks meest otsida! Ja tööd?“ Oli Maria isegi oma avastusest üllatunud.

„Täpselt,“ nõustus Anna.

Veidi aega kõndisid nad vaikides, kuni Maria vaevukuuldavalt lausus:“ Sinul peaks siis ju kõik võimalused olemas olema.“

„Mis mõttes?“ Küsis Anna arusaamatu naeratusega näol.

„Sa oled nii ilus ja oskad hästi inimestega suhelda. Sa ei karda midagi ning oled harjunud võitma.

Selle peale pahvatas Anna naerma. „Kas sa tõesti arvad seda?“ küsis ta viimaks. „Ma võin ju olla ilus ja võib-olla oskan ka suhelda, kui sa seda arvad, aga selles sa küll eksid, et ma ei karda. Ma kardan hullupööra! Tegelikult olen ma väga nõrk inimene. Liiga nõrk, et seda välja näidata. See rõõmus ja tugev mina, keda sa näed on üks suur vale, mille enda ümber olen ehitanud. See on ainus asi, mida olen õppinud terve elu end müües. Mida suurem on vale, seda rohkem seda usutakse. Mida rohkem sa näitad, et oled keegi teine, seda rohkem teised sind sellena näevadki. Hea suhtlemise aluseks on see, et sul on teistest inimestest ükskõik. See, et sa tead, mis tunne on olla jalge alla trambitud ja sa ei lase endaga seda teha. Loomulikult ei tähenda see, et sa teiste vastu viisakas, hooliv ja salliv olla ei suuda. Ikka oled, aga tegelikult on sul neist täiesti ükskõik. Sest mingil moel on nad kõik sulle haiget teinud. Kogu ühiskond on. Ja see, et ma näin sulle tugevana, see on tingitud vaid sellest, et ma olen valuga harjunud. Sest mul on enamus ajast valus. Ja tead miks?“

Maria raputas pead.

„Sest tõde on see, et inimesed hindavad mind mu välimuse järgi. Keegi ei näe minu sisse ega märka milline ma tegelikult olen. Kas sa tead kuidas see haiget teeb? Isegi kui nad lõpuks suudavad näha minu suurtest hirvesilmadest mööda, siis ikkagi ei suuda nad näha mind. Seega olen ma üks väga suur vale. Sinu puhul vähemalt inimesed näevad sind! Ja kui sa rääkima hakkad, kuulatakse sinu juttu, mitte ei vahita sinu roosaks värvitud täidlasi huuli!“

Tagged with:

4 kommentaari

Subscribe to comments with RSS.

  1. kaamosrules said, on jaanuar 26, 2012 at 8:28 p.l.

    Hea!
    Nüüd ma loen veel paar korda ja mõtlen pisut.
    Nii ongi ju.

  2. Rattus said, on jaanuar 27, 2012 at 2:47 p.l.

    Lugesin. Mõtlesin.
    Maailm versus minu sisemine mina.
    Mitte keegi ja kõik.
    Kui on ükskõik, siis ei saa keegi haiget teha.

    Ahh, mitte vaidlema ei tahtnud ma hakata.
    Mõtlemist jagub.

  3. werewolf24 said, on jaanuar 27, 2012 at 11:12 p.l.

    Haiget ei teegi mitte inimeste arvamus- neist kõigist on ju ükskõik- vaid tõsiasi, et asjad on nii. See, et sa seisad keset rahvamassi ja karjud aga keegi ei kuule sind. Nad küll näevad ja vaatavad ning hindavad sind aga ei kuule, kuigi sõnad on need, mis on tähtsad…
    Samas näed sa seal olles enda kõrval kedagi, kelle sõnad on sinu omadest veel tähtsamad aga inimesed hindavad ikka vaid sind… Ja sa tead, et nad tegid valesti, et see teine oli palju parem variant aga kuna nad ei kuule, vaid ainult näevad, siis see teebki haiget… See, et sa ise tead, et pole nii hea. Et see mille järgi otsus tehakse on välimus aga välimus ei peaks ju tähtsust omama?

  4. irwhammas said, on veebruar 1, 2012 at 8:42 p.l.

    Lasin mõtetes su varemkirjutatud lood läbi. See on parim!
    🙂


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: