Reeglid
- Kirjutajate Kommuuni eesmärk ei ole jutuvõistluste korraldamine, vaid loovkirjutamine. Lihtsalt rõõm kirjutamisest ja võimalikust avaldamisega seonduvast tagasisidest.
- Kirjutajate Kommuuni liikmed ja külalised suhtuvad üksteisesse sõbralikult, ei rivaalitse ega jäta irisevaid või solvavaid kommentaare. Kui kirjutaja ei soovi üldse tagasisidet, siis paneb ta oma postituse kommentaarid kinni.
- Uusi juttude pealkirju on kommuuni liikmetel võimalik jooksvalt lisada Pealkirjade panipaika. Sinna kogunenud pealkirjadest loositakse välja 3, mis lähevad hääletuseks polli.
- Eelmise kirjutamistähtajaga samal päeval kuulutatakse välja uus pealkiri (sulgub eelnev poll) ja pannakse üles ka uue pealkirja valiku poll. (Vt. Tähtajad) Seega nii jutu kirjutamiseks kui uue pealkirja valikuks on aega 2 nädalat.
- Uued osalejad saavad osalussoovist märku anda sellesama lehe kommentaariumi, lisades oma meiliaadressi. Või teatades e-mailile: kirjutajatekommuun@yahoo.com. Kommuuni liikmed, kes soovivad seekord kirjutada, registreerivad end lehel Osalejad hea tava kohaselt hiljemalt pealkirja väljakuulutamisega samal päeval.
- Kõik jutu kirjutamisel osalejad esitavad lood samal kokkulepitud kuupäeval, postitades loo siia blogisse. Postituse pealkirjas peab kajastuma jutu pealkiri ja autori nimi (sulgudes): nt. „Ristisõdija kojutulek“ (Keit.T) . Postituses määrata kategooriaks (category) jutu pealkiri nt. „ristisõdija kojutulek“. Sildina (tag) panna kaasa žanrimääratlus („novell“ või „jutustus“ või „riimluule“ või „näidend“ jne.)
Žanrid (tags):
- riimluule
- proosaluule (kogu mitteriimuv luule k.a. lühivormid, nagu haiku, tanka jt.)
- laulusõnad
- lastejutt
- näidend
- miniatuur – lühike proosavormis teos (meeleolupilt)
- novell
- jutustus
- romaan
- Iga autori siin blogis avaldatud teos on sellesama autori omand. Autoril on õigus oma looming siit blogis eemaldada niipea, kui ta seda soovib.
Kõiki Kirjutajate Kommuuniga seonduvaid küsimusi ja ettepanekuid saab esitada ja arutada sellesama lehe kommentaariumis.
exloikam
A.I.V.O.
J.A.
Lembit Lembit
meretuul
.
Rents
Rattus
V.A.
werewolf24
KIRJUTAJATE KOMMUUN 
Noh, kas paistab välja, et olen kunagi bürokraadina töötanud? 😀
Üldiselt võite hakata nüüd kritiseerima.
Tegin teid kõiki blogi “autoriteks”. Kuna mul pole õrna aimugi, mis õigusi see teile blogis annab ja mis vahe sel on contributor’iga või editor’iga, siis proovige järele ja andke mulle teada. Näiteks uurige keas saate Osalejate nimekirja muuta või muid INFO alla kuuluvaid lehekülgi. Oma juttu avaldada peaks kindlasti saama, ma loodan.
P.S. Erandiks Kaamos, kui bloggeri kasutaja, kellele saatis WP kutsega meili. Anna teada, mis samme peab astuma, et sind autoriks teha, eks.
Ma olin piisavalt loll, et tõsta su liituma kutsuv kiri töökaustast erakirjade kausta, mis paraku mulle kodus kättesaamatu on. (nonsenss, ma tean!). Homme tõstan ta sealt üldkausta tagasi ja siis saan alles nuputada, mis edasi. Teine võimalus: pliis, saada näiteks uus kutse, kui võimalik, siis saan täna tegutseda.
Kritiseerima ei hakka, bürokraate on ohtlik kritiseerida :). Eriti veel siis, kui midagi ette heita ei olegi, tubli töö!
Saatsin uue kutse su emailile.
Mul on selline küssa, et kas ma lisan meie blogi blog tr ee’sse?
Rohkem lugejaid – rohkem osalejaid?
Kuis isu on. Kui on hea kraam, leiavad ise niigi üles 🙂
Ok, eks ma pea olema siis see (edev?) patuoinas, kes otsuse vastu võtab.
Aga tegelikult arvas V.A. ka, et võiks.
Tõsi. Arvasingi. Mu mõttekäik oli see, et varem või hiljem lisab ta sinna nagunii keegi. Ja miks mitte siis ise see lisaja olla.
Nii, uurisin asja. Et lehekülgi muuta, peab vähemalt editori seisuses olema. S.t. et osalejate nimekirja redigeerimiseks näiteks on see vajalik.
Detailne info WP õiguste kohta on kättesaadav siin:
http://codex.wordpress.org/Roles_and_Capabilities
Hakkasin uurima, sest nagu Pollide juures kommenteerisin, ei keela suvalisel lugejal miski meile uut pealkirja ära valida. Iseenesest muidugi osalusdemokraatia vaimuga kokkusobiv olukord, aga reglemendi järgi vist mitte päris selline, mida me tahtsime.
Lihtsaim võimalus selle vältimiseks on kasutada mingit pollimissüsteemi, mis hoiab polli olemasolu salajas; omadele kättesaadavaks tegemise eesmärgil aga peaks pollide leht olema mitte Avalik, vaid Privaatne. Kui Authoritest teha Editorid, siis on see piisav, et omad neile ligi saaks.
Nii, nüüd on asi korraldatud sedasi, et kõik, kes siia praeguseni oma jutu on kirjutanud, on ka editorid.
Lugesin nüüd need reeglid korralikult läbi.
Ma arvan, et meil on väga head reeglid.
Mis minu enda jaoks on kõige keerulisem, on kommentaarid. St minu jaoks on suur küsimus, et kui kriitilised need võivad olla.
Ja siin on see ka, et omavahel, nelja silma all, võiks öelda ju igasugu asju, ja vääritimõistmise saaks lahendada pilgu ja tooniga. Aga kui midagi kriitilisemat kirja panna ja võrku riputada, siis see jääb sinna ja võib segadust tekitada.
Ma ütlen ka kohe ära, et mulle ei meeldi kritiseerida. Eriti ei meeldi mulle kritiseerida kirjandust, ehkki ma olen filoloog. Mäletan, kuidas ma ülikoolis kord tundsin, et mida rohkem ma loen igasugu tekste, seda vähem on mul tahtmist nende kallal nuriseda. Kuidagi lihtsalt mul on põhimõtteline respekt nende ees, ja nende kirjutajate ees muidugi veel enam. Ja kirjutajad on sageli ka päris tundlikud, aga tagasisidet ometi tahaksid väga.
Samas, lihtsalt öelda kommentaariks, et hea lugu! — see on ka nagu igav, minu arust. Nii et ma ei teagi. Ja üldse kommenteerimata jätmisest võib jälle midagi välja lugeda, eks.
Ma ise mõtlen, et tahaks üritada öelda alati natuke rohkem, aga ikka nii, et see oleks konstruktiivne ja toetav, aitav. Sest lugupidamine on mul teksti ja autori vastu nagunii. Kuidagi nii.
…
Selle pealkirja vormistamise kohta tahtsin öelda, et võib-olla oleks hea panna autorinimi jutumärgistatud pealkirja järel sulgudesse. Kuidagi õigekirjaliselt tundub see mulle põhjendatum, ei tekita segadust — muidu järgneb ta vahetult pealkirjale.
Kritiseerimine on muidugi keeruline, olen täiesti nõus. Samas leian, et seni kuni inimesed oma arvamust avaldavad, ei saa kellelgi olla põhjust solvumiseks.
Kõigile ju ei saa ja ei peagi meeldima, samas vähemalt mina tahan teada, mis on teiste arvates minu vead, mis võiks olla teisiti ja loomulikult on hea teada ka seda, mis minu kirjutiste juures lugejatele meeldis.
Kui heast toonist kinni pidada ja arvamuseavaldused ilkumiseks ei muutu, on kõik ok.
Seda veel, et kui ikka infotehnoloogilistest avarustest peaks hakkama hoogsalt sappi kokku voolama, saab alati kommenteerimist piirata ja ebasobivaid arvamuseavaldusi maha kustutada.
Me ei ole siin ju mingi “tõekomisjon” kes ajalugu kogu tema roiskuvas hiilguses autentsel kujul säilitama peab.
Ja sulgutagu siis pealegi sulgudesse, olen selle ettepanekuga nõus.
Ühtlasi võiks üle võtta ka selle stiilišniti, millega Keit alustas – hiljemalt peale esimest paari lõiku võiks wordpressi editori kasutades vajutada korra seda ‘more’ nuppu – see on see ühe suure ja ühve väikese valge kasti ja lõikejoonega, paremalt neljas pilt tekstiakna kohal.
Siis on avaleht ülevaatlikum ja vähema kerimisega.
Mina omalt poolt ütleks, et kriitikat ma saada tahaksin, kui ikka on mingi konkreetne ämber, mida ma jala otsas järgi vean aga ise ei märkagi – miks siis vait olla?
Kuna olen (tundub, ei salga) siin kõige vähesema kirjutiste avalikustamise kogemusega, siis ise kohe teisi kritiseerima ei jookse. Seega – mis kritiseerimisse puutub, siis minu kommentaarid on Tädilt Tänavalt.
Ahjaa: nokin kõik õpetused WP kasutamiseks siit aplalt üles, aitäh! Ise on tiba kõhe leiutada ja aretada, äkki keeran midagi kihva..
Abiks WP võhikule 🙂 :
Kui sa oled oma postituse lehel, siis seal on kirjutamise kasti üleval äärest võimalik valida kahe vaate vahel – üks “Visual”, teine “HTML”. Klõpsad “Visuali” peal.
Siis ilmub sulle kirjutamise kasti ülalservas hulk nuppe. Ühel nupul on kujutatud kaht valget kasti, mida teineteisest eraldab punktiirjoon. Kui lähed oma kirjutises sulle sobivasse kohta ja siis klõpsad sellel nupul, siis “murtaksegi” su kirjutis kaheks osaks – see osa, mis jääb murdekohast ülespoole paistab avaldamisel momentaalselt, teist osa näeb lugeja alles siis, kui klõpsab kirjutise lõpus “Read more” peal.
Kui murdekoht satub esimene kord valesti, siis saab selle kustutada, klõpsates selle kirjutamise kastis aktiivseks ja siis vajutades arvutil delete nuppu.
Läbi tehtud (ka see valesti minemise osa) 😀
Leidsin hea alternatiivse novelli määratluse. Luuletus ja romaan on seal kah…
http://laulukene.blogspot.com/2008/08/novell-on-nagu-seks.html
Irw, mull meeldis enim see luuletuse võrdlus 😀 Krt, kooki tahaks.
Võtsin endale vabaduse avaldada tähtajast hiljem ja muuta teemat ühe tähevääratusega endale sobivaks.
Vot nii.
Noh, mis sinuga siis nüüd teha? Anda vitsu või teha pai? 😀
Üldiselt mu meelest et kena, et midagigi tuli (ja veel tuleb).
Kadunud tütre kojutulek või midagi. 🙂
Irw. Mul polnud lihtsalt eile õhtul muhvigi teha.
Hei! Keegi võiks seekord loosimise ja pollitamise mu asemel enda peale võtta. Kes viitsib?
(p.s. vt. tähtajad)
No ma võin loosida etc. Kui sa mulle kirjutad (kirjuta e-kiri palun), kuidas see loosimine käib jne (eksisteerivat mingi Randomizer, mida ma pole aga uurinud).
““J.A. Says:
jaanuar 4, 2010 at 20:49 e
See oleks kõige lihtsam võimalus – http://www.random.org/lists/
siis lihtsalt nimekirjast kolm esimest ja kombes”
Et siis kõik olemasolevad ja kasutamata pealkirjad sinnasamma listi ja sealt randomiga kolm esimest polli jaoks.”
Millal polli üles panna ja sulgeda, leiab tähtaegade alt, polli ülespanek võiks toimuda hommikul, siis rohkem aega valida.
(ei hakand pikalt e-mailima, see võtab sama palju aega, kui mul asja ise teha. pealegi teistel ka kunagi vaja teada mida ja kuidas).
Kuna V.A. lisas žanri-labeli “lühijutt”, siis on ta äkki nii kena ja seletab ka lahti, mis on lühijutu ja miniatuuri vahe?
Seletab küll.
Miniatuuriks või ka laastuks nimetan ma väga lühikest proosateksti, mida loed mõne hingetõmbega, või natuke kauem. Eks need žanripiirid ongi alati hägused ja igasugu eri kultuuride traditsioonidest pärinevaid tähistusi ringleb samaaegselt, eriti väikesel maal, kust mõjusid tuleb igalt poolt. Vahel tuleb uus põlvkond ja ütleb: me ei kirjuta novelle, oo ei, kirjutame lühijutte, mis on hoopis midagi muud. Jne.
Mul pole ka käepärast mu head Gero von Wilperti kirjandusleksikoni (vedeleb mu töölaual), kust saaksin tema autoriteetset seisukohta refereerida. Igatahes kujutan hästi ette, et mõnda teksti võib pidada väga veenvate põhjendustega ühtaegu miniatuuriks, lühijutuks, novelliks jne (ka näiteks näidendiks). Mina arvan, et siin mingit korda ei tule iial. Ja las olla. Näiteks Grass nimetab oma raamatut “Im Krebsgang” novelliks, ehkki see on 216 lk pikk ja võiks olla minu arust vabalt ka romaan (isegi mitte lühiromaan), milleks teda lugejad enamasti peavadki, kui pole tiitellehelt pealkirja alt lugenud sõna “novell”.
Aga arvan, et autoril on õigus oma teksti kuidagi žanriliselt määratleda. Ja samas ma arvan ka, et autor ei tarvitse väga oma pead murda selle üle, mis asi see täpselt on, mida ta kirjutab — kirjandusteadlased, raamatukaupmehed jne peavad sellele paratamatult rohkem mõtlema, nemad elatavad end tekstidetulvas korraloomisest.
Novelli puhul pean ma üheks tunnuseks puänteeritud lõppu, lühijutu puhul pole see minu arust nii oluline. Kui nüüd Goethele mõelda, kellele defineerida meeldis, siis tema meelest peaks novelli põhiliseks tunnuseks olema “mingi toimunud ennekuulmatu sündmus” (üsna klassikaliseks saanud definitsioon). Ja ses mõtteks oleks mu kirjutis “Ma langesin …” justkui novell. Aga ma ei pea teda ise selleks. Minu “Ristisõdija kojutulekut” pean pigem.
Olgu, ma küsin siis nii – miks lühijutt ja mitte miniatuur?
Asi on selles, et mu meelest võiks neid žanri- määratlusi siin võimalikult lihtsana hoida, mitte tekitada hunniku üksteisega kattuva tähendusega labeleid, mis pole lõpuks ju muud kui segadusseajav infomüra.
Kuna on olnud kosta ärritunud häälekesi, 🙂 et ma siin liialt teistele pähe istun, siis sellega seoses on mul kommuuni liikmetele palve:
KUI MISKI EI SOBI, SIIS TEHKE OMA NOKK LAHTI SIIN KOMMENTAARIUMIS
mitte ärge siutsuge kuskil nurgataguses kommentaaris!
Kui on ettepanekuid, siis käige need siin välja ja hääletame demokraatlikult (lootuses, et teised kommuuni liikmed ka asjast midagi arvavad). 😀
alandlikult, teie türann
K.T.
Kui karm teil siin bürokraatia on, daamid? Kas ma tõesti ei või enne liituda, kui nüüd 14. veebruaril või võin praegu ka liituda, aga kirjutada ei tohi enne kui sel uuel teemal, mis 14. veebruaril antakse? Sellest punktist seal üleval sain nagu niiviisi aru.
Lp härrad,
kuna seekord tuli kaks lugu suurema või väiksema hilinemisega, siis ma ei näe isiklikult põhjust, miks ka osalejaid ei võiks vastu võtta hilinemisega. Samas, et mitte näida jälle isevalitsejana, oleks vaja selle otsuse tegemiseks ehk ka mõne teise kommuuniliikme nõusolevat mõminat. Kuigi ma miskipärast arvan, et see nõusolev mõmin tuleb nii ehk naa, nii et hakka aga kribama.
P.S. KirjuKomm liikmed, selle osalemise värgi peaks ehk kuidagi ümber sõnastama? Miskeegiarvab? KAAMOS? V.A.? J.A.? HELEN??
Nt. Uued osalejad saavad osalussoovist märku anda sellesama lehe kommentaariumi, lisades oma meiliaadressi. Või teatades e-mailile: blvdblvd@yahoo.com. Juba olemasolevad kommuuni liikmed, kes soovivad seekord kirjutada, registreerivad end lehel “Osalejad” pealkirja väljakuulutamisega samal päeval. ???
Änksa, siis võiks saata mulle kutse aadressile jailbreax@hotmail.com
Hehe, ei mingit kutset. WP blogiomanikud regan nende siinses kommentaaris nähtava meiliadre abil. Nii et sa oled juba autor. Editoriks saad, kui esimene lugu esitatud.
Ma saan muidugi sellest ka aru, et alati lihtsalt ei saa või ei jõua või ei taha kirjutada, aga minu arvates oleks jube aus osaleda alati, kui pealkirja oled hääletanud. Sealjuures ei ole vahet, milline pealkiri valituks osutub.
Nii, et minu arvates võiks ennast tegelikult osalejana üles anda enne hääletust. See on umbes nagu loteriiga, et pilet maksab alati, kas siis parajasti võidad (ehk läheb nagu loodad) või mitte. Ütleme – poeetiline õiglus.
See on muidugi lihtsalt minu tagasihoidlik seisukoht ja midagi, mille järgi ma ise paratamatult seni ka tegutsenud olen.
Kõneldes enese ja sugugi mitte daamide nimel võin bürokraatia kohta esialgu öelda vaid seda, et arvestades Euroopa Liidu õigusruumi kehtimisega ei saa tegelikult siin kommuunis bürokraatia üle väga kurta.
Legislatiivne kord on meil siin üldiselt umbes nii nagu ikka, selle täitmises aga on tänaseni märgata teatud, ütleme sellist pisut lõunapoolsemat temperamenti, kui luteripärase piitsalöögiga harjunud põhjamaa turjalt oodata oskaks. See tähendab mitte päris ‘mõisaköis las lohiseb’, vaid pigem nii, et kui probleeme ei põhjusta, siis pole neid ka oodata.
Ma ise arvan, et on hea, kui reeglid on selged ja paigas ja veel parem, kui nende rakendamisel ei tehta sääsest elevanti, et kaamel iga hinna eest läbi nõelasilma ajada.
J.A. (üldse mitte daam, noh)
Mmmm..mõmm (nõusolev mõmin)
Eraelus olen absoluutne eskapist, võimaluse korral ei hakka silmatorkavalt selgete ettepanekute vastu vaidlema.
Mulle meeldib väga mõte uutest kirjutajatest, veel lisa huvitavatele inimestele on teretulnud!
Püüan oma osalussoovist õigeaegselt teada anda, aga mõnikord lihtsalt ei jõua. Siit ka palve: kui ma hilinen, siis palun mind lugeda kommunistiks (kaasalööjaks, tähendab).
Kaheteiskünesammulise trepi esimene aste: olen grafomaan.
Või:
“Juba olemasolevad kommuuni liikmed, kes soovivad seekord kirjutada, registreerivad end lehel “Osalejad” 2-3 päeva jooksul pealkirja väljakuulutamisest.” ?
Ilus, siis peaks ka uimasem kuju jõudma oma osavõtust teatada.
Minu jaoks on reeglites tähtsaim esimeses punktis märgitu, tähendab, kogu asja eesmärgiks on rõõm kirjutamisest. Ja nii ma arvan, et kõik ülejäänu peaks seda eesmärki teenima.
Seega ma mõtlen, et osalemine võiks olla võimalikult vaba ja lahtine. Igast osalejast, olgu ta vana või uus, võiks tunda heameelt. Kui keegi tahab kirjutada, siis kirjutagu, ükskõik kas ta on end registreerinud või mitte. Kui ta endast teada annab ja pealkirjakohase teksti saadab, siis ma pooldan selle teksti ülesriputamist. Sest ükski tekst ei ole ülearune. (Hüva, kui saadetud tekst mitte mingil moel pealkirjale ei vasta või kui teksti sisuks on mingi ilmselge irvitus kogu ettevõtmise aadressil vms — viimast võimalust ei saa blogikeskkonnas ju kahjuks välistada –, siis ma loomulikult ei avaldaks seda teksti.)
Tähtaegade koha pealt ma leian, et need ei peaks olema mitte niivõrd karmid ja kõigutamatud seadused, vaid pigem hea tava. Loomulikult on tore ja tervitatav ja kena, kui tekst avaldatakse just sel päeval, mis on eelnevalt kokku lepitud ja kui autor on ka end õigel ajal kirja pannud ja hääletusel osalenud jne. Aga kirjutamine on juba kord selline tegevus, et alati ei jõua see parimagi tahtmise juures tähtajaks valmis (mõtet on ju avaldada võimalikult häid tekste, ja eks kõik osalejad ole ju hõivatud ka muuga ega tegele ainult kirjutamisega, või ainult selle blogi jaoks kirjutamisega). Ja alati ei saa hääletada jne.
Ühesõnaga: las siis hilinenud tekst ilmub ajal, mil ta on parajasti valmis saanud. On ju kahju sellest, kui tekst valmis saab ja temaga polegi enam nagu midagi teha, sest ta on valmis saanud lihtsalt õigest ajast (kas või pisut) hiljem. Jah, ma arvan isegi, et väljakuulutatud pealkirjaga tekste võiks avaldada vajadusel lausa tagantjärele — isegi siis, kui parajasti on aktuaalne hoopis teine pealkiri. (Ja võib-olla võiks iga osaleja avaldada soovi korral ka mitu teksti sama pealkirjaga, kui ta seda tahab ja teisiti ei saa.)
Näiteks kui keegi nüüd, täna, tuleks ja saadaks siia teksti “Ristisõdija kojutulek”, siis mina ei keelduks seda avaldamast. Veel kord: reeglid on minu meelest tähtsad, et kogu see üritus koos püsiks ja kaos ei tekiks, aga nad ei tohiks muutuda ahistavaks ega tekitada osalejates stressi. Mulle isiklikult stress rõõmu ei valmista, ja minu jaoks järelikult reeglite esimene punkt niiviisi täidetud ei oleks.
See oli nüüd üsna äärmuslik seisukoht, aga las ta olla siin välja öeldud.
P.S. Žanrilise määratluse jätaks ma võimalikult vabaks. Ja žanrite tag’id täiendatavaks ad infinitum.
Ma ikka oponeerin sulle selles tagide küsimuses. Kui on väga palju tag’e mille tähendus kattub või mille tähendus vaid autori enda jaoks tähendab midagi, siis segab see lugejal, kes eelistab mingit kindlat žanrit, leida endale meelepärast lugemist.
Praktiline näide niisugusest segadusest: http://www.maailm.net/creation/1
P.S. Oli ka küsimus miks proosaluule ja riimluule, mitte lihtsalt luule.
Selgitan – mõni inimloom ei pea proosaluulet üldse luuleks, ega taha seda lugeda. Tema meelest on ainult riimluule see tõeline ja õige – klassikaline luule. Seega võiks teha sellisele inimesele omale meelepärase asja ülesleidmise lihtsamaks.
Esimese küsimuse probleemid poleksid vast nii suured, vähemalt esialgu, sest ega meil neid tekste nüüd nii palju ka ei ole, et silme eest kirjuks läheks. Pealegi, saab teha ju nii, et üks tekst esindab mitut žanri. Lihtne näide. Ütleme, ma kirjutan lastejutu, kus on sees õige mitu luuletust (või kas või üks), mis on ka lauldavad. Ja see lastejutt on novellistruktuuriga. Siis tekib küsimus: mis see on? Mina lisaks siis sinna kõik neli žanri. (Sellist totaalset žanrite segamist, näiteks proosat koos luulega, armastasid omal ajal näiteks romantikud).
Riimitud ja riimimata luule. Hm, ma ei tea. Enam selle üle nii väga ei diskuteerita Eestis (1960. aastatel küttis see ideoloogilistel põhjustel väga palju kirgi). Samas on mul ka ükspuha, need eristused võivad meil siin ju vabalt olla. Ma ise eelistaksin küll tegelikult lihtsalt mõistet “luule” või isegi “luuletus”. Pealegi, kui palju neid riimijaid tänapäeval üldse enam Eestis on … Eesti keeles on nagunii tükk maad raskem riimitud luulet kirjutada kui mõnes indoeuroopa keeles.
Nojah, mu meelest võiks natuke kaugemale mõelda sest “esialgust”. Pärast on tunduvalt raskem midagi korrigeerida. Ja kui kirjutad lastejutu segatuna laulude ja luuletustega, siis on see eelkõige ikkagi lastejutt (s.o. lastele ja lapsemeelsetele suunatud). Iseenesest lastejutt pole misteab hea žanrimääratlus, aga vähemalt ütleb ta lugejale kohe ära, kas teda huvitab see temaatika v mitte. Lastele suunatud luuletused jäävad aga nii ehk naa enamuses riimluule alla, nii et seal ei pea ehk eraldi žanrit leiutama.
P.S. Kui põikad sisse Poognasse, siis leiad (nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud) riimluulet lademes.
KAS PANEN UUE POLLI KOHE ÜLES? Vaata tekkinud arutelu lehelt. https://kirjutajatekommuun.wordpress.com/pollid/
P.S. Muidugi võib selle loosimise ja pollitamise teha ka keegi teine, aga seda tingimusel, et selle polli sulgemine jääb samuti tema vastutusele.
Minu poolest OK.
Mul on pollide suhtes paar mõtet pähe tulnud.
Kõigepealt muidugi see, et kes saab hääletada. Tore oleks ju ikka, kui hääletaksid need, kes ka kirjutavad. Halvim variant oleks, et siit blogist põikab läbi mingi hulk inimesi, kes hääletavad ja panevad siis sisuliselt pealkirja oma valikuga paika, aga ei mõtlegi ise kirjutada (blogikeskkonnas ei saa seda stsenaariumi ju välistada.
Teiseks see, et võib-olla oleks tore sätestada mingi umbes selline punkt, et kui keegi on juba kord uue pealkirja välja pakkunud ja see on nimekirja lisatud — seega saanud uute loosimiste/hääletuste objektiks –, siis see pealkirja pakkunud inimene peaks ka järgmisel korral kirjutama (siis, kui valitakse pealkirjade hulgast, kus on ka tema pakutud pealkiri). Ja kui ta mingil põhjusel ei kirjuta, siis tal uueks järgmiseks korraks õigust uut pealkirja välja pakkuda ei ole (aga ülejärgmine kord juba jälle on). Midagi sellist. Noh et printsiibil: aidaku siis ka seda suppi süüa, mida ta keeta aidanud on 🙂 Muidu neid pealkirju kuhjub ja kuhjub. (Ma ei tea, kas see sai nüüd selgelt sõnastatud.)
Esimese küsimuse puhul ma olen juba oma arvamust avaldanud.
“J.A. said, on jaanuar 19, 2010 at 6:37 p.l.
Lihtsalt uudishimust, et huvitav mis peale kaasasündinud väärikuse võiks täiesti suvaliselt siia sattunud võrguhulkurit takistada pollil hääletamisnuppu pressimast…?
Keit T. said, on jaanuar 19, 2010 at 8:46 p.l.
Ei miski. Üldiselt ma ei arvanud, et see on probleem, sest arvestades praegu reaalsete kirjutajate arvu, saame me napilt polli hääletuseks hääled kokku ja tegelikult võib minna nii, et viimane hääletaja otsustab, mis lugu valitakse. Nii et ehk on hea, kui juures on faktor X, kes/mis võiks niimoodi ettearvatavat tulemust muuta?
Või mis te arvate?
Muidugi võib polli lk ka privaatseks muuta, nagu sa märkisid.”
Nii et kui enamus tahab teha pollide lehekülge privaatseks siis mul suva – teeme.
Teine asi aga kipub kuidagi keeruliseks. Ma arvan, et piisab sellest kui pealkirju on enam-vähem proportsionaalselt tulnud kõigilt ja asi ants. Aga jällegi – kui enamus tahab, siis palun väga. Kuid siis annan sulle võimaluse seda ise reeglites sõnastada 😀
Keeruline jah see “oma”-“võõra” küsimus. Ma ei teagi, kuidas seda lahendada. Saaks teha nii, et kui inimene on pealkirja välja pakkunud, siis saaks ta ka juba hääletada. Kuidas seda aga võimaldada, ma ei tea. Sest sIis ta peaks juba enne teksti kirjutamist n-ö blogiautorite hulka arvatama ja saama administreerimisõigused vms (ma neid võimalusi, mida WordPress pakub, tõtt-öelda täpselt ei tea). Mis oleks võib-olla veidi kergekäeline. Saaks teha ka nii, et administreerimise suure au saab see kirjutaja, kes on ütleme kolm teksti juba kirjutanud.
Ühesõnaga ma ei tea. Võimalik, et praegune süsteem ongi parim. Muidu on oht, et tekib üks igavesti keeruline arvepidamine (ja mingi “järgutabel” nagu Vene impeeriumis omal ajal) ja bürokraatia lööb vohama.
Võib-olla on niisiis praegune avatud süsteem parim. Tuleb loota lihtsalt inimeste heatahtlikkusele. Mis polegi võib-olla üldse rumal ja asjatu lootus.
Ma prooviks nüüd oma (wordpressialgaja) poolse arvamuse ka sõnastada: usun, et selle nurgakese eesmärk on siin pakkuda võrdlus-, koostegemis- ja avastamisRÕÕMU neile, kes tunnevad kirjutamisest lõbu. Võistlemine ei ole eesmärk, võrdlemine on.
Ma ei pelgaks nö võõraste pakutud pealkirju ja nende ligipääsu pollile, võibolla olen natuke lihtsameelne, ent usun, et kirjutajate fantaasia suudab ka sõgeda pakutud pealkirjad lustiga lahendada. kui asi kisub lausrõvedaks või tahab keegi nimme troppi mängida on alati võimalik adminnidel oma pisike valge käsi vahele lükata. Aga enamuse soov olgu seadus!
Uusi tundmatuid osalejaid võiks, jah, algul pisut testida ja siis alles nuppude juurde lubada.
Ja veel: kriitika suhtes võib äkki mõni kirjutaja tõepoolest tundlik olla, seepärast meeldib mulle (mm, otsisisn, ei leidnud, kes selle võimaluse välja käis) idee kommentaaride kinnikeeramise võimalusest, kui äkki kriitika suhtes paanika tekib.
Aga mina palun küll kriitikat, olen juba praegustest kommentaaridest, ka teistele suunatuist, endale palju tulusat kokku kraapinud ; )
Teeme jah natuke pikemalt polli.
Nii, mitme inimese (mina, Kaamos, Rents ja V.A. vist ka) nõusoleval mõminal on uus poll üles pandud.
Teeksin muudatused reeglitesse järgmises sõnastuses:
•Uusi juttude pealkirju on kommuuni liikmetel võimalik jooksvalt lisada Pealkirjade panipaika. Sinna kogunenud pealkirjadest loositakse välja 3, mis lähevad hääletuseks polli.
•Eelmise kirjutamistähtajaga samal päeval kuulutatakse välja uus pealkiri (sulgub eelnev poll) ja pannakse üles ka uue pealkirja valiku poll.(Vt. Tähtajad) Seega nii jutu kirjutamiseks kui uue pealkirja valikuks on aega 2 nädalat.
•Uued osalejad saavad osalussoovist märku anda sellesama lehe kommentaariumi, lisades oma meiliaadressi. Või teatades e-mailile: blvdblvd@yahoo.com. Juba olemasolevad kommuuni liikmed, kes soovivad seekord kirjutada, registreerivad end lehel Osalejad hea tava kohaselt hiljemalt pealkirja väljakuulutamisega samal päeval.
Palun lähipäevil komliikmetelt sellekohast nõustumismõminat või vastuporinat. ENNE MA MUUDATUSI EI TEE
Mul ei ole vastuväiteid.
Mõmõmmmõmmm
Nõus
Hommik, kiire, rohkem ei jõua 🙂
Jah, las ta olla nii. Nõus.
Ortograafia- ja grammatikafriigina tegin ühes punktis väikesed kohendused:
Uued osalejad saavad osalussoovist märku anda sellesama lehe kommentaariumis, lisades oma meiliaadressi. Või teatades e-mailile blvdblvd@yahoo.com. Kommuuni liikmed, kes soovivad kirjutada, registreerivad end lehel “Osalejad” hea tava kohaselt hiljemalt pealkirja väljakuulutamise päeval.
Vms 😉
Neiud-noormehed, daamid-härrad,
olge kenad, andke IDEID, kuidad KK’d edasi arendada. Sest võiks ju nende 2-nädalaste kirjutamismaratonide vahepeal, mil siin valitseb täielik tuulevaikus, ka midagi ette võtta, või mis? Ma ei ütle, et alati peaks kõigil selleks aega olema, aga samas võiks olla midagi, mida saaks teha, kui selleks vaba hetk leidub. Ma vahepeal mõtlesin, et ehk keegi tahab nt raamatuarvustust kirjutada? Ma ise eriti ei taha (not my cup of tea) aga ehk mõnele just meedib?
Ja siis ma mõtlesin veel, et millalgi võiks ehk ühe ühisjutu kirjutada, sellise juturongi, kus keegi annab alguse ja siis järjekorras kirjutavad teised peatükkide kaupa edasi. A vb on see loll mõte, maitea.
? ? ?
Olen ka mõelnud, et need vahepealsed kaks nädalat on nagu … tühjavõitu siin. Külastajate hulka vaadates ka. Aga ega mul häid ideid ei ole praegu kahjuks, kui kohe midagi ütlema pean. Aga ma püüan mõelda veidi sellele.
Muidu see lühiseriaaljutt või kuidas seda nimetada, seda võiks ju naljaviluks katsetada küll vähemalt korra. Võib-olla tõesti teha mingi lühiseriaal, järjejutt ses mõttes, et, noh, ütleme tal on viis või ma ei tea mitu osa, kokku moodustab terviku. Ja igaüks siis teeb ühe osa. Kuidagi nii. Mingites tegelaskujudes võib enne kokku leppida laias laastus. Või ma ei tea.
(P.S. Praegu olen kuidagi unine, lähen vist magama, igal juhul arvuti juurest ära.)
Elementaarne, Watson…! Loobume tähtaegadest; inimesed panevad töid üles jooksvalt – s.t. millal isu tuleb ja tegevus jaotub pikemale ajale nagu imeväel. Tähtajad jääksid ainult uute pealkirjade jaoks – s.t. iga kahe nädala tagant lisanduks uus teema.
Mul on arusaam, et selles joonistajate blogis, mida natuke ka selle idee eeskujuks võib pidada, käib asi enam-vähem sedasi.
Kordamööda kirjutamisest võtaksin osa.
Mina igatahes olen tähtaegade kaotamise vastu (põhjendanud olen juba eespool). Ja nagu olen aru saanud, siis Joonistajate blogis on seesugune olukord välja kujunenud mitte sellepärast, et nad algusest peale oleks nii planeerinud, vaid et osa rahvast ei viitsinud/suutnud tähtaegadest kinni pidada. Ja see on mu meelest juba igaühe isiklik probleem. 2 nädalat on piisav aeg novelli kirjutamiseks ja kui novelli ei jõua, siis kirjutad lihtsalt midagi lühemat. Või ei kirjuta üldse. Ja päeva-paar on alati hilinejate järgi oodatud.
P.S. sellega seonduvalt, kas sinu poolt on oodata juttu pealkirjale “Teisiti ma ei oska” või võib sind Osalejatest maha tõmmata?
Jutuks olnud Joonistajate blogi liini edasi arendades leian ma end olevat seisukohal, mille järgi ei ole töötavate lahendusteni jõudmise nimel tegelikult mõtet kõiki eelkäijate vigu ise kordama hakata.
Ma vaatasin siin meie lugude avaldamise kuupäevi ja selgus, et Sa ise oled ainus, kes seni alati tähtaegadest kinni on pidanud. Tundub, et tegudega justkui on selles küsimuses juba hääletatud, isegi kui tegijad ise seda otseselt tunnistada ei taha.
Näiteks mina. Ma ei tahaks seda tunnistada, sest reeglina on mulle tegelikult tähtaegu tarvis, et midagi tehtud saada. Kunagi ma mainisin, et kaks nädalat on liiga pikk aeg ja olen endiselt seda meelt. Lihtsalt kahe nädala kaugune tähtaeg on antud kontekstis ja prioriteetsuses minu jaoks täielik määramatus, mis ühtlasi asetab kirjutamise mitte mingile mõnusale kohale ettevõetavate asjade nimekirjas vaid päris viimaseks.
Ma isegi unustasin eelmine kord hääletusest osa võtta, ikka sel samal põhjusel. Minu jaoks personaalselt on kaks nädalat, ütleme, füsioloogiliselt täiesti ebasobiv periood ja minu teod siin seni ka kinnitavad seda. Aga see on minu isiklik mure. Kuni keegi tähtaegade osas mingit organiseeritud jäikust või jälkust üles ei näita, ei ole see tegelikult ka üldse asi, millest rääkida. Tõenäoliselt on sellest möödapääsemiseks end Osalejana enam mitte üles anda, vaid teha hoopis n.ö. üllatuspostitusi.
Et ma juba oma lemmikteemal – s.t. endast – räägin, siis üks teine asi häirib mind tegelikult palju enam kui see kahenädalane tähtaeg.
See on see, kui keegi leiab endal olevat õiguse mind kas tagant utsitama hakata, mulle kuidagi, kasvõi kaudselt survet avaldada, või, hoidku taevased kullesed – nõuda mult, eriti veel korduvalt, aruandmist oma tegevusest või tegevusetusest.
Seepärast häirib, et ma ei ole andnud ühtegi lubadust anda aru, saada survestatud või olla tagant utsitatud ja seda omakorda seepärast, et mul juba on oma komplekt lähedastest, vanematest, õppejõududest, juhendajatest, klientidest ja töötajatest, kes minu selle ressursi on ammu, täielikult ja lõplikult reserveerinud.
Kui selline asi siiski juhtub, siis, eeldusel, et tunnete huvi minu tunnete vastu, tekitab see minus sellise emotsiooni, mille ajendil tahaksin ma tegelikult üldse pikemalt peatumata kolida mõnda teise liivakasti. Kui mängus oleks uksed, siis ma paugutaksin võib-olla ka neid. Nii, et ma võtan nüüd palderjani ja mõtlen selle üle, millises virtuaalses liivakastis ma edaspidi mängin.
Ja viimaseks, osalejate lehele lisasin ma ennast ise ja suudan ennast sealt loobumise korral ise, ilma igasuguse kõrvalise abita kindlasti ka eemaldada. Ülaltoodud põhjustel loodan, et see fraas, mis Osalejate lehel on tekkinud sulgudesse mind tähistava tähekombinatsiooni taha kaob sealt sama saladuslikul moel, nagu ta sinna tekkis.
Lõpetuseks, ma vabandan siinkohal oma avameelitsemise pärast, no aga teisiti ma ei oska!
No kurat, ma ei saa ka nüüd ütlemata jätta, et Kirjutajate Kommuunis osalemine on täiesti vabatahtlik, nii et enda ja oma loomingu ärakolimisega “ähvardama” hakkamine on veidi imelik ja lapsik mu meelest. Ja mul on kahju, et sul puudub huumorimeel, sest Osalejate lehel sinu nime taha tekkinud fraas oli mõeldud naljana. Võib-olla on sul muidu palju tööd ja muid asju teha ja selle pärast tunnedki ennast survestatuna jne. Mina lihtsalt küsisin täiesti ilma tagamõtteta ja arvestades olemasolevaid reegleid (millega ometi kõik alguses nõustusid, k.a. sina, eksole), et kas kavatsed seekord midagi ilmutada v mitte. Nii et ole kena ja võta tõesti palderjani ja ära tule oma pingeid teistele niimoodi kaela valama!
Ja üldse, ma ei väsi seda kordamast – kui kellelgi on ettepanekuid uuendusteks, SIIS:
1. Paku välja uuendus.
2. Küsi mis teised sellest arvavad st. pane hääletusele.
3. Kui enamust (üle poole) Kommuuni liikmetest arvab sama, siis VII MUUTUS SISSE (või palu seda mul, adminnil, teha, kui su enda tasemest jääb selleks väheseks). K.a reeglite muutmine teiste kommuuniliikmete nõusolekul ja arvestades et kogu leht oleks siis kooskõlas.
Aga mitte: ära pöördu minu poole mingil süüdistaval-nõudval toonil. Ma ei ole siin mingi kuramuse ori, et teie järel sibitseda ja teile kõik asjad ette-taha ära teha.
Ok, kuna me siin üksteist siiski väga hästi ei tunne, võib mõnikord juhtuda, et teise inimese huumorimeelt või muul kombel nähtamatuid piire on pisut vääralt tajutud. Ei tasu selles kohe midagi isiklikku näha, JA – ma ei usu, et Sind on tahetud isiklikult pahandada, annad ehk andeks ja saad aru, et Su piire ei ole näha. Veel.
See, et on olemas reeglid, nende muutmiseks oleks mõistlik teha ettepanek, mida kas peetakse heaks mõtteks või vaieldakse vastu – normaalne asjade käik. Olen ka ise ühe ettepaneku teinud, mis leidis kategoorilist vastuseisu. Ei näe siin probleemi, me MÄNGIME koos.
Siiani pole ühelgi hilinejal pead maha võetud, aga proovime ikkagi säilitada mängu ilu..?
Jah, just. Jäägem ikka sõpradeks, ja sõbralikuks ka. Maailmas on niigi häda ja viletsust palju, ei tasu seda veel ise juurde tekitada. Pealegi on Kirjutajate Kommuun seni ju minu meelest väga ilusti hakkama saanud, ja loodetavasti saab veelgi. “Life is full of misery, loneliness, and suffering — and it’s all over much too soon,” on öelnud Woody Allen.
Minu seisukohta tähtaegade jms suhtes võib lugeda kommentaariumi allotsast. Aga tsiteerin end sealt ühe lausega siinkohal veel kord, koos väikese täiendusega: “Olgem ranged — kui tingimata ranged olla tahame — ikka iseenda suhtes, aga leebed — ja seda igal juhul — teiste vastu!” Arvan ma.
Head õhtut ja ööd!
Ma hakkan ebaolulisest pihta ja liigun olulise suunas.
Kõigepealt ja kõige ebaolulisemalt, minu kommentaaris puudub ähvardus. Ma pelgalt kirjeldan emotsioone. Võib-olla ma ei väljenda end piisavalt selgelt, aga ähvardusena ei ole seal küll midagi mõeldud. Ma ei kujuta endale isegi mitte ette, et minu “looming” võiks olla piisavaks argumendiks, et seda saaks kasutada ähvardusena. Mul puudub selline illusioon.
Teiseks ja võib-olla natuke olulisemalt, kohalikes reeglites puudub viide igasugusele täidesaatvale, kontrollivale või mingilgi viisil administreerivale organile, nii et vabatahtlikult reeglitega nõustumine ei saa enensega kaasa tuua kohustust alluda kontrollile. Võib muidugi pikalt arutleda, kas tähtaegadeks kirjutise valmimise üle erinevatel lehekülgedel “huvi tundmine” kuulub huumori või kontrolli valdkonda, aga kui üldse midagi, siis läheb Sinu harjumus kaasautoreid tähtaegade osas peedistada vastuollu nende samade reeglitega, mis panevad südamele kaaslaste kallal mitte ilkuda.
Kui tähtaja näol ongi mingi kohustus, siis see on kohustus autorile enesele ja kas ta sellest kinni peab, see ei mõjuta kuidagi kedagi teist ja nii ei tohiks see puudutada ka Sind.
Kolmandaks, oma seisukohti siin avaldades ei olnud minu otseseks eesmärgiks tekitada pingeid, kuid järele mõeldes oli see muidugi paratamatu. Samas, Sa üleval ju ise palud siin kommentaariumis “nokk lahti teha”, kui midagi ei meeldi.
Neljandaks, uuenduse osas arutluse jätkamisena võib seda kommentaari võtta küll, kui hing lubab, aga eesmärk on tal tegelikult natuke teine.
Viiendaks, võib-olla on Sinu toonitajul ja minu huumorimeelel olulisemalt ühisemaid jooni, kui tahaksime enestele tunnistada.
Kuuendaks, sibitsemist, orjamist ega muud sellist ei ole keegi minuteada nõudnud. Pigem ikka seda, et ei, abistada ei ole tarvis. Ilkuda pole kah vaja. Ja võib-olla isegi ei ole vaja tekitada huumorit osalejate nimede taha. See ei käi niisamuti siinse reglemendiga kokku. Nagu ka mitte nimede mahatõmbamine näiteks. Mis arveametniku värk see õigupoolest on?
Ja viimaseks, ning minu jaoks arvatavasti kõige olulisemaks – ma möönan et tunnistan kunstiteose definitisoonidena selliseid määratlusi, mis panevad põhirõhu kunstiteose võimele tekitada inimeses emotsiooni. Sellega, ma arvan, et ma võin oma missiooni pealkirja “teisiti ma ei oska” all nüüd igas määras täidetuks lugeda. Paraku ei saa kommentaaridele panna pealkirju ja ma ei saa avaldada oma eelmist arvamust ka eraldi postitusena, sest selle paratamatuks kaasosaks on Sinu eelnev kirjutis, mille autor ma ju paraku ise ei ole. See on umbes nagu virutaalperformace, eksole 😀
Nii, et lõpetuseks ja ühtlasi Sinu uudishimu rahuldamiseks – minu tekst ongi juba avaldatud ja selle liigituseks sobib “kommentaar” tõenäoliselt paremini kui teised, juba olemasolevad sildid.
😛
jah, järele mõeldes võib-olla isegi mindfuck. Ajukepp siis eesti keeles. Vabandan vulgaarsust, aga eks asju tuleb ju õigete nimedega nimetada, eksole.
Sry, aga ei tunne ma mingit huvi sinu ega su loomingu kontrollimise suhtes. Minu ainsaks motiiviks, kui ma küsin “kes” ja “kas” kirjutab, on seda saiti “elus hoida”. Ja see “elus hoidmine”, mis ma arvan on ka teiste kommuuniliikmetele hüveks, paraku eeldab “sibitsemist”, kuna eriti keegi teine ei kipu siin initsiatiivi enda kätte võtma, vähemalt mitte asja arendamiseks.
Enda arust kedagi siin peedistanud pole, küll aga võtan ma omavahelisi kokkuleppeid tõsiselt, isegi siis, kui need on suusõnalised või nagu siin – virtuaalsed. Ja ma eeldan, et sõnadepaar “hea tava” võiks ka kõigile kommuuni liikmetele midagi tähendada.
See “nokk lahti teha” oli mõeldud foorumi arendamise arutamiseks, mitte üleskutsena kindlate isikute vastu suunatud rünnakuteks ja siin oma negatiivse emotsionaalse ballasti mahalaadimiseks või mindfuck’iks nagu sa seda nii veetlevalt nimetasid. Omavahelisi konflikte eelistan mina vähemalt lahendada ilma performanceta.
Igatahes minu poolest on see küsimus (mis iganes see siis nüüd ka ei olnud) lahendatud.
Ja üldiselt ma enam kommuuni tegevusse ei sekku. Kõik saate teha nüüd teie, loomulikult eesotsas J.A.-ga, kellel paistab energiat kõvasti üle olevat.
Ei ole ju põhjust ärrituda. Enamus meist on juba suured lapsed ja saavad enamvähem ise hakkama (kuigi tunnistan, et ka minu senine avaldamistäpsus ei ole just kõige parem olnud) – ja sellegi poolest hindame sinu panust. Proovime nüüd ikka sõbrad olla. 🙂
Aheljutu idee on intrigeeriv.
Mis raamatuarvustustesse putub, siis siin võiks ju tõesti kommunaaridele vabad käed jätta: kui midagi meelierutavat loetud saab, siis miks mitte jagada?
Omal ideid (kisub juba traditsiooniks, jama küll!) järjekordselt pole 😀
Kui keegi ei taha just vana polli sulgemist, uute pealkirjade loosimist ja uue polli tegemist enda peale võtta, siis läheb seekord vana poll kinni enne 21.00, umbes 17-18 ajal. Hiljem ma pole netis.
Ma loodan täna ikka midagi valmis kirjutada, tean küll, et hilinen, aga ikkagi.
Ametlikud teadaanded:
1) RENTS on kroonitud Editoriks st. ta saab lisada pealkirju Pealkirjade Panipaika, oma nime järgmise korra kirjutajate nimekirja jne. muud vapustavad eelised.
2) Keit T. ei ole alias Keit Tuisule
3) Kirjutajate Kommuunis ei leidu “kuradi petsi vana pedet”
Tänan tähelepanu eest!
Tere!
Tahan kaa! Jaajaa! Päris ilma luiskamata!
ttamula@gmail.com
Hmm.. vbla ei taha ka… eiei. Tahan ikka!
Osaleda siis.
jah
vist. Ma kardan aint tähtaegi natuke aga samas sitta kah.
Kui ei jõua siis sõitke seenele.
Tegelikult ma ei ole ülbe.
Õrnahingeline olen lausa.
Hakka aga kribama. 🙂 Lisasin sind autoriks. Kui midagi meile ilmutad, siis tekid ka pealehele autorite nimistusse. Kui mitte, siis eks k u s t u t a n sind maha. (*evil grin*)
Hehe.. ma vaatan, et 12 päikseringi on aega… küll ma selle ajaga mingi supi kokku keedan 🙂
Tahan ka kirjutada. krtmikli@gmail.com.
Kahju, et “Ma teisiti ei oska” tähtaeg möödas on, mul tekkis kohe Idee.
aga tahan ikka ja igal juhul
Kuna sa ei ole WP registreeritud kasutaja, siis on kutse saadetud su antud e-mailile.
🙂
Tähtaegade kohta.
Olen küll ise tähtaegadest üle lasknud (kõige napimalt seejuures viimati umbes poole tunniga), aga ma siiski arvan, et tähtaegu on vaja. Ma olen nende poolt kahe käega — parema ja vasakuga, millega ma klaviatuuri klõbistan. Tähtajad natukenegi distsiplineerivad (või vähem dramaatiliselt öeldes: kannustavad, innustavad, lisavad pinget) ja tagavad sellele blogile ka mingi dünaamika, tsüklilise dünaamika. Pealegi on “uue saagi” ühine “koristamine” (lugemine, kommenteerimine) ka lihtsalt tore.
Samas kui tekst on saanud valmis pärast tähtaega (teksti valmimise viibimisel võib olla sada erinevat põhjust/takistust), siis minul ei ole küll ühtegi argumenti selle teksti lisamise vastu, ükskõik mitu päeva siis möödunud on. Mul ei ole mitte midagi ühegi uue teksti vastu. Pealegi on lihtsalt ka kahju tekstist, mis on valmis saanud, aga mis liigse ranguse korral tähtaegade suhtes peab kõrvale jääma. Tekst, mida ei loeta, on väga õnnetu tekst.
Aga heaks tavaks võiksid tähtajad sellegipoolest jääda. Võiks ju selline kokkulepe olla siin meil. Ja — kõik on vabatahtlik. Kõik on boonus nagunii. See on kommuun, mitte sunnitöölaager.
Seejuures: olgem ranged ikka iseenda suhtes, aga leebed teiste vastu!
Mida teised arvavad?
Njah, ma vahepeal mõtlesin, et ei hakka seda kommentaariumit siin OTga reostama, aga et pinged liiga suureks ei kasvaks ja kommuunielanikel pisiasjade üle saagides ikka huumorimeel säiliks, tasub aeg-ajalt siiski vaadata:
Tere!
Küsin siis siit ka üle: kas ootate ainult uusi lugusid, või lubatakse ka juba ammuilmutatud lugulaulud, tõsi küll teise pealkirja all, taasüllitada?
Sellisel juhul kaob varem ilmutatu arhiivitolmu koguma…
Mul nagu oleks mingi vana lugu mõningate pisikeste täiendustega välja pakkuda.
Reeglites pole sellekohast märkigi, sellepärast ma küsingi.
Üldiselt ootame siiski uusi, märgitud tähtajal (+ mõned päevad) ja väljakuulutatud pealkirjaga. Aga kui sa tahad oma vanemaid jutte publikumiga jagada, siis selleks on sobilik nt.: http://www.poogen.ee/
Selge pilt!
Tänud vastamast!
Tegelikult sobiks see jutt mul küll “Kolmas elu” rubriigi alla.
Skelett on mul vana blogisissekandena olemas, aga ma olen vahepeal teisele rasva ja nahka man kasvatand.
Eks siis tuleb hakata uut teemat aretama.
🙂 Tere
Palun mind ka siis siia lisada.
Tere.’
Olen juba mõnda aega KK lugude lugeja, nüüd tekkis tahtmine ka ise midagi kirjutada proovida. see “Näoga mere poole” teema kuidagi tõmbab.
Minu kontaskt on kllikivi137@gmail.com
Kutse on saadetud nimetet aadressil.
Palve, mis puudutab eelkõige uusi tulijaid – palun jätke jutust paistma ainult algusjupp – siis näeb leht veidi informatiivsem välja.
Kuidas seda teha, võib lugeda siit:
“Abiks WP võhikule :
Kui sa oled oma postituse lehel, siis seal on kirjutamise kasti üleval äärest võimalik valida kahe vaate vahel – üks “Visual”, teine “HTML”. Klõpsad “Visuali” peal.
Siis ilmub sulle kirjutamise kasti ülalservas hulk nuppe. Ühel nupul on kujutatud kaht valget kasti, mida teineteisest eraldab punktiirjoon. Kui lähed oma kirjutises sulle sobivasse kohta ja siis klõpsad sellel nupul, siis “murtaksegi” su kirjutis kaheks osaks – see osa, mis jääb murdekohast ülespoole paistab avaldamisel momentaalselt, teist osa näeb lugeja alles siis, kui klõpsab kirjutise lõpus “Read more” peal.
Kui murdekoht satub esimene kord valesti, siis saab selle kustutada, klõpsates selle kirjutamise kastis aktiivseks ja siis vajutades arvutil delete nuppu.”
Mis te arvate, kas peaks konstrueerima KK’sse ka Korduma Kippuvate Küsimuste lehe eelkõige nende liikmete jaoks, kes varem WP’d pole kasutanud? Lihtsalt ilgelt tüütu on Reeglite ja Osalejate kommentaaridest kord juba antud seletusi taga otsida…
Üks küsimus – avastasin, et minu Kirjutajate kommuuni postitus jõudis blogipuusse? Kas keegi teine on kogu blogi lisanud või millest see tingitud on? Mitte et mul midagi selle vastu oleks, aga huvitav on.
Jah, suht ammu juba lisati. Kui siinsamas kommentaarides natuke ülespoole kerida, siis ka selle teemaline diskussioon näha.
Ametlikud teadaanded:
Kaamos on löödud rüütliks, ptüi, adminniks. For just in case.
Okeeeei…. kui keegi vastu ei ole.
Mitte, et ma selle seisusega (vähemalt esialgu) midagi peale oskaksin hakata 😀
Kõige praktilisem asi, mida sellega peale hakata, on vajadusel mõne liituda soovija kommuuni kasutajaks tegemine.
Tegin meile uue meiliadre: kirjutajatekommuun@yahoo.com
Selle parooli leiavad liikmed:
Dashboard – Pages – Salajutt(private)
Ärge seda lk avalikuks tehke, onju? 😉
Ja vaadake aeg-ajalt, kas keegi pole kirjutanud.
Tere
ma sooviks ka kirjutada… 🙂
Oled lisatud, hakka aga pihta!
“Kärbsepüüdjad”, 10.01. 😀
Annan märku osalussoovist. (Vehib intensiivselt kätega ja karjub midagi arusaamatut – lootuses, et märgatakse).
Märgati 🙂
(Rõõmus elevus massides)
Kas see meiliaadress toimib? Panin sinna ühe küsimuse teele, lihtsalt igaks juhuks.
Saatsin kutse autorina osalemiseks. Kui midagi nihu läheb või kutse mingil põhjusel ei tööta, anna märku. Ma pole seda ammu teinud.
Tundub, et õnnestus.
Järgmine küsimus, et kas selle 10.02 teemasse kirjutamisega olen hiljaks jäänud? Osalejate alt vähemalt kohta ei leidnud kus saaks registreeruda.
Mul on piinlik tunnistada, aga tundub, et üks kindel reegel registreerumise kohta on selline: reeglit ei ole. Vähemalt olen mina nii organiseerimatu inimene, et kuna ma vahel veel kirjutamise tärmini kukkumisel ei tea, kas lugu tuleb või ei tule ei vaeva ma oma niigi kinnikiilunud aju registreerimise mõttega. (vabandan kõigi korralike kaaskirjutajate ees. Kui seliseid veel on, loomulikult.)
Lühidalt: Kui lugu on tähtajaks küps, siis avalda. Kestvad tormilised ovatsioonid saavad osaks neile, kes ei hiline. Hilinejad saavad lihtsalt pai. 🙂
Kui mõni pikka pausi pidav kirjutaja või siis alguses tolle kommuuni mõttega hoogsalt kaasatulnu seda kommenti loeb, siis teate – külmapühadel pole niikuinii midagi erilist teha, muru ei niida ja porknaid ei harvenda, seega laske juttudel suliseda!