KIRJUTAJATE KOMMUUN

Ennustaja viga (irwhammas)

Posted in Ennustaja viga by A.I.V.O. on aprill 29, 2012

Tead, kulla inimene, ära seda puutu!
No nii igaks juhuks.
Ka seda mitte…
Ei, ma pole botaanik ega bioloog – ma ei ole teadlase nägugi. (more…)

Tagged with:

Ennustaja viga (Rattus)

Posted in Ennustaja viga by Rattus on aprill 28, 2012

*
Jälle tühi.
Täesti tühi.
Tabula rasa.

Elviira vaatas kaarti oma käes. Kaarti, mis pidi ütlema vihje kliendi  tuleviku kohta, selle kõige tähtsama momendi kohta tema edasises elus.
Kaart oli tühi.
Tagapilt oli see samane teiste pakis olevatega, kulunud ja kasutatud. Ometi polnud Elviira kunagi omaenese kiivalt hoitud  kaardipakis märganud ega kohanud tühja kaarti.
See ei kuulunud siia!
„See ei kuulu siia,“ lausus ta lausa häälekalt kolmanda katse peale.
Kolmas kord tõmbas ta küsimuse peale välja täiesti tühja kaardi.

(more…)

Tagged with:

Piparkoogimajake (Lembu)

Posted in Uncategorized by Lembit Lembit on aprill 15, 2012

Suurkuri istus mõtlikult laua taga ja kõigutas jalgu.
Ta oli välja valinud projekti mis pidi talle selle ihaldatud Suurkurja tiitli kindlustama.

„Piparkoogimajake“ oli projektile suurelt peale kirjutatud.
Suurkuri oli palju eeltööd teinud ja just selle välja valinud, kuigi tüüpnimes midagi paljulubavat polnud, tundis Suurkuri, et just see on projekt mis talle tunnustuse võib tuua.

Homme tuli tegutsema hakata ja siis kahe päevaga ennast tõestada.
Suurkuri oli enesekindel ja tundis just selle projekti puhul arenemisvõimalusi.
Liiga palju lubadusi Joonas, ütles Suurkuri endamisi ja tema näole levis rõõmus irve.

(more…)

Tagged with:

Piparkoogimajake (irwhammas)

Posted in Piparkoogimajake by A.I.V.O. on aprill 13, 2012

Kevadine päike oli puulatvade taha vajunud ja endine soe asendus jahedusega. Olin just lõpetamas puude lõhkumise ja ladumise selleks korraks, et päev korralikult (more…)

Tagged with:

Siivutute kastanite allee (Rattus)

Posted in Siivutute kastanite allee by Rattus on märts 28, 2012

*

Vihma sadas ja tuul lahmis lõdva käega lahti lehti puudelt.
Tormas ja möllas.
Tänavad olid kaetud jäise kihiga
Libe oli!

Agatha oli vaga nunn mäepealsest kloostrist.
Vaga, aga mitte poolemeelne.
Hommikune all-linnaskäik oli olnud vaevaline. Algselt pea liueldes mäest alla, komberdades ja jalgu kangena hoides. Taas üles järsakutest iga peatusmärgi juures vaikselt palvet lugedes ja hinge tõmmates.

(more…)

Tagged with: