KIRJUTAJATE KOMMUUN

Lagunemine (L6mmeleht)

Posted in Lagunemine by Liisa Elts on juuli 16, 2010

 „Ma tahan midagi teha. Nüüd ja kohe.”

Vaatasin üllatunult Saulile otsa.

Ta upitas end kivimüüri pealt üles ja üritas oma musti pükse teise inimese jalajälgedest vabastada. Ta sügavhall jakk oli tegelikult sama tolmune kui ta püksidki, kuid selle pealt ei paistnud see õnneks välja. Ta võis vaid õnne tänada, et täna oli selge päev ja maa eilsest vihmast kuivanud.

 „Tule!” ta kiskus mu sinist varrukat pidi püsti ja tiris edasi ülikooli raamatukogu suunas, kuid me ei läinud sinna, pole viimased kolm nädalat läinud, kuigi peaks. Õppimine on elu alus, kuid füüsika seadused kutsuvad end pigem järgi proovima kui selgrood kõveras raamatute kohal koogutama. (more…)

Tagged with:

“Kolmas elu” L6mmeleht

Posted in Kolmas elu by Liisa Elts on märts 19, 2010

On midagi fundamentaalselt inetut surnud ämbliku kestas keset rohelist 3-liitrist purki. Sügavalt häiriv pilt. Seal olid võrgud ja puha. Teate, mis oli kõige hullem? Kui ma purgi ringi keerasin ja mõtlesin, et mul õnnestub kogu ta elamine sealt välja raputada – mitte kübe kah ei liikunud! Põhimõtteliselt suri ämblik betoonitolmust, mis mu ümber praegugi ringi hõljus ja kogu ta hingemattev elamine oli nüüdseks igavesti klaasist kirstu sätitud. Võigas.

See üks sõna hõlmas endas ka kogu ülejäänud ruumi sisustust, mida mul ei olnud hetkel isu rohkem vaadelda. Ma pidin tegelikult koristama, aga ainuüksi paar eset, mida ma puudutasin, andsid ühemõttelise sõnumi – see tuba jääb koristamata. Igavesest ajast igavesti…

(more…)

Tagged with:

“Kolmas elu” Rents

Posted in Kolmas elu by Rents on märts 18, 2010

Näpi lamas puukuuri nurgas Peremehe vanal jopel ja vaatas väsinult laudadevahelisest pilust välja. Ta oleks tahtnud sööma minna, aga iga kord, kui ta end püsti üritas ajada, hakkas mõni ta külje all olevatest pisikestest põrsastest rahulolematult inisema ja ta jäi paigale. Kutsikaid oli ainult kolm, kuid nad olid suured, nii suured, et nende ilmale toomine oli olnud vaevarikas ja kui viimane neist lõpuks oma vendade juurde jõudis, oli ta nii nõrk, et Näpi pidi teda õigesse kohta nügima, et ta imema hakkaks. Kuid sellest oli juba mitu päeva möödas ja nüüd olid kõik poisid ühtviisi terved, tugevad ja iginäljased. Juba praegu oli näha, et nad kasvavad o (more…)

Tagged with:

“Teisiti ma ei oska” Rents

Posted in Teisiti ma ei oska by Rents on märts 5, 2010

Eellugu

Üldiselt on teadlased seisukohal, et inim- ja iga teise looma moodustumisel mängivad olulist rolli kaks osa, nature ja nurture, maakeeli geenid ja kasvatus. Mõnes mõttes on absurdne rääkida vabast tahtest, sest inimene teeb kõik oma otsused vastavalt sellele, kuhu loodus teda kutsub ja kuidas teda mõtlema on õpetatud. Kuidas saame me rääkida oma tegude eest vastutamisest, kui valdav enamus inimesi ei ole võimelised sisseharjunud käitumismalle muutma, ükskõik, kas see hõlmab öist külmkapi kallal käimist või prostituutide tapmist? Sündisid kanana, sured kanana. Ja ometi on looduses palju lugusid, millest ühe on edasi rääkinud Turovski: lugu sellest, kuidas noor jänes pääses lagedal väljal kotka käest, sest kuigi geenid ütlesid talle:“Jookse!“ (mis sellises olukorras enamasti tähendab „Sure!“), ütlesid ta möllavad isasehormoonid „Võitle!“ ja tema õnneks otsustas ta viimase kasuks – kotkas, kes ei olnud kunagi varem hullumeelset jänest näinud, lendas minema. Anomaalia, hormoonidest tingitud ebakõla, kotka jaoks lihtsalt ebaõnn – aga on päevi, kus reeglid ei loe. (more…)

Tagged with:

“Ma armastasin narri” (J.A.)

Posted in Ma armastasin narri by J.A. on veebruar 19, 2010

“No vaatame siis pealegi,” ütles Zara, ise samal ajal oma parema käe pikkade küüntega kergelt vastu kolme jalaga ümmarguse tammepuust laua paksu plaati trummeldades. Jõuline, mustaks lakitud laud moodustas isevärki kõverpeegeli, millelt  kõik ümbritsev omapäraselt moonutatult tagasi peegeldus.

(more…)

Tagged with: