KIRJUTAJATE KOMMUUN

Verine varvas abieluvoodil (irwhammas)

Posted in Verine varvas abieluvoodil by A.I.V.O. on mai 12, 2012

Eelmise õhtu pidutsemine andis tunda.
Pea lõhkus valutada.
Hämar, kuid sume valgus, mis laualt peegeldus, tegi mu silmadele põrgutantsu.
Täielikus vaikuses oli kuulda mu südamelöökide rütm nagu raudteel, kus rong ühtlase kiirusega kihutab.
Miski keeras mu sees soolikaid ringi.
Ning maailm keerles.
Taas ja taas… (more…)

Tagged with: ,

Põrsaste pesakast (irwhammas)

Posted in Põrsaste pesakast by A.I.V.O. on veebruar 26, 2012

Mõnda aega seisin koopasuul ning vaatasin, kuidas lumehelves lumehelbe järel alla liugles.
Mul oli võimalik koopast lahkuda, kuid miski mu sees keelas seda tegemast. Tõstsin taas pudeli suule. Kuum joovastav vedelik andis sooja. Läksin tagasi Kralupi manu.
Mu mõistus ei suutnud uskuda, et surnust tõustakse üles – see on võimatu. (more…)

Tagged with: , ,

Sadas laia valget lund (irwhammas)

Posted in Sadas laia valget lund by A.I.V.O. on veebruar 13, 2012

Eelnevate kuude mediteerimised uinutasid mu kaaslaste valvsuse – igal õhtul olin aega parajaks teinud, viibides tunde koopasuul, mida nimetati tsooniks. Kui keegi tsooni astus, oli alati keegi, kes kaasa tuli. Lõpuks taibati, et ma ei lähe kuskile ning keegi ei viitsinud minu “lutikaks” olla. (more…)

Tagged with: , ,

Mida suurem vale, seda rohkem seda usutakse (irwhammas)

Posted in Mida suurem on vale by A.I.V.O. on jaanuar 29, 2012

Tolsamal aastal, kui Kralupp arvas heaks ära kärvata, oli vihmasele suvele järgnenud üsnagi tormine sügis.
Kralupp justkui irvitas meie, ellujäänute, üle, parastades teisest ilmast, et kuulge, te sitavaresed ei suuda ilma hallata nõnda nagu mina. Seega oleksin pidanud mina, jah mina, ekspeditsiooni juht olema. (more…)

Tagged with: ,